Kõige suuremaks probleemiks on kortermajade trepikodades hoitavad esemed. Asjade hoidmine trepikojas tundub küll praktiline ja mugav, kuid see on ohtlik ja tuleohutusnõuetega vastuolus, sest tulekahju korral saab sellest takistus hoonest välja pääsemisel. Suurimateks probleemideks trepikodades on jalgrattad, vana mööbel, potitaimed, kodutehnika ja lapsevankrid.
Selleks, et lapsevankriga pere ei oleks oma murega üksi, peaks korteriühistu/majavanema kaudu koridoride evakuatsiooni teemat ühiselt majas arutama ja leppima kokku, kus ja kuidas elanikud vankreid, aga näiteks ka jalgrattaid hoiavad. Kaaluda võiks keldrite remonti ja ühiste hoiuruumide rajamist.
Vanemat tüüpi kortermajades on levinud komme oma korteri ukse taga hoida vana mööblit. Paljud korteriühistud on otsustanud tellida kord aastas suurema konteineri, kuhu saavad elanikud oma mittevajalikke asju viia. Vanematele majaelanikele tuleks seejuures kindlasti pakkuda abi, et ka nemad saaksid vajadusel oma vana mööblit või kodumasinad lasta ära viia.
Lisaks on kavas vaadata üle elamute küttesüsteemid. Küttesüsteem peab olema seaduslikult ehitatud või paigaldatud. Kui majas on tahkekütteseadmed, siis peab kutseline korstnapühkija puhastama seda vähemalt kord aastas. Kuigi paljudes kortermajades on keskküttesüsteem, on Eestis piisavalt ahiküttega kortermaju ja kortermaju, kus kasutusel gaasikatlad. Lihtsaim viis parandada oma maja tuleohutust on töökorras suitsuandur. Ohutuse tagamiseks tuleks andurid paigaldada kindlasti ka maja ühiskasutatavatesse koridoridesse.
Tuleohutuse teemat tuleks regulaarselt käsitleda ühistu koosolekutel. Tuleohutus, nagu ka makstud kommunaalkulud, peaks olema kõigi majaelanike ühine mure. Päästeameti ohutusjärelevalve alanud aasta üheks fookuseks ongi tuleohutusnõuete täitmine kortermajade üldkasutatavatel pindadel.
