Teise korruse avarasse kolmetoalisse korterisse sisenedes püüavad pilku punutud ripptool, akvaarium, maalid, toataimed ja tuules kõikuvad männiladvad akna taga. Õhus hõljub see eriline soojus, mis tuleb küdevast puupliidist. „Pliidi lasin korda teha, mulle meeldib tule praksumine. Plaanis on ka klaasist pliidiuks hankida,” ütleb perenaine.
Sel aastal algab Avel neljas aastaring selles kodus. Kui ta uut elamist otsides esimest korda siia korterisse jõudis, võlusid teda just elava tule võimalus, kõrged laed ja akende asetus eemal asuvate naabermajade suhtes – tubadesse ei vaata keegi. Ka maja asukoht sobis. Ja et rongiga saab linna.
„Nõmme on mulle logistiliselt hea elukoht: venna pere elab rattasõidu kaugusel Kivimäel, sinna on ka paras joosta,” naerab Ave. Sportlikult liigutamas käib juba enne koroonapandeemiat pikemalt kodukontoris töötanud naine enam-vähem iga päev. Tema firma Avetar teeb koostööd paljude konverentside-sündmuste, nüüd siis ka virtuaalsete ürituste korraldajatega ning koordineerib erinevaid projekte: üleeuroopalist energiaandmete katseprojekti, meeste tervise teadlikkuse edendamise projekti, digitaalehituse ja ehitusvaldkonna konverentse jmt.
Õnnelike inimeste maja
Ma ei saa Avele rääkimata jätta, kuidas ma aastakümnete eest, kui lapse lasteaeda viisin, teel bussile sellest Eesti-aegsest kortermajast möödudes korduvalt mõtlesin, et siin, kuuskede ja mändide vahel, elavad kindlasti õnnelikud inimesed … Kujutasin lausa ette, millised võiksid olla nende korterite plaanilahendused.
Nüüd, kui siia külla satun, on korter tunduvalt avaramaks muudetud: „Poolteist mittekandvat seina sai maha võetud, ka köögis on tehtud ümberplaneeringuid, et saavutada rohkem avarust.” Tänu sellele jagub päikesevalgust tubade tagumiste soppideni: hommikul kabinetti ja magamistuppa, siis elutuppa, õhtupoole poolviltu ka kööki-söögituppa.
„See korter siin oli kunagi majaomaniku enda valduses, Eesti-aegne luksuskorter. Köögist pääses ilmselt kunagi ka tillukesse teenijatuppa, mille sein oli küll juba ammu maha võetud. Algul oli siin minu meelest liiga palju tumedaid seinu, kuigi kaetud ilusa ajastule sobiliku tapeediga. Mina eelistan heledat – see loob avarust ja helget meeleolu.
Kui kodu kujundama asusin, kaasasin köögimööbli tellimisse asjatundjama inimese, kes andis esmased soovitused. Siiski muutsin oma äranägemise järgi paljut. Ja olin kannatlik, näiteks köögimööblile kapinuppe otsides. Teadsin, et tahan ümmargusi klaasist nuppe – esialgu leidsin ühed, mis oleksid maksma läinud ligi 600 eurot … Hiljem leidsin märksa soodsamad. Otsides surfan palju netis, aga meeldib ka poodides käia.”
Kuldne toon on Ave kodus läbiv. „See sai alguse nii, et küsisin nõu vennapojalt. Ta arvas, et valge ja kuldne – ja mulle tundus see väga hea mõte!”
Aed lillekastides
Võrreldes selle kauge ajaga, mil mina seda maja imetlesin, on elamut kapitaalselt remonditud ja seda ümbritsev aedki on palju paremas korras. Ave räägib, et maja ümberehituse joonistel on ka tema korterile ette nähtud rõdu, kuid see läheb muidugi üsna kalliks. Ehk kunagi edaspidi.
Seni maandab naine, kes on üles kasvanud Tallinnas Kristiines, kuid veetnud suved vanavanemate juures Kadrinas ja Tapal, oma aianduskirge taimeseadetega. Need vahelduvad akende taga lillekastides vastavalt aastaajale. „Käisin ka aiakujunduskursustel – aedki on ju tuba, lihtsalt asub õues. Eelmisel aastal tegin siia aeda ka oma lillepeenra, kuid kortermajas peab arvestama teistega. Pidama lugu sellest, mis nemad on juba ees teinud – ja kui minu maitse on midagi muud, siis … Päris kõike ei saa teha,” nendib Ave. „Kuigi tunnen, et sellega, mis ma siin teinud oleksin, tahaksin jätkata. Kujutlen juba, milline võiks tulevikus olla mu maja plaanilahendus.”
Seejuures meeldib Avele järgida feng shui reegleid „Kuigi ma otseselt näpuga järge ei vedanud, tuleb kodukujundus tunnetusega: kas selline tubade asetus on minu jaoks hea? Siin tundsin, et on. Eelmine kodu oli mul Kalamajas, vahepeal elasin New Yorgis ja Londonis. Viis aastat tagasi naasin sealt. Kontrast siinsega on muidugi märgatav. Suurlinn annab omad eelised ja intensiivsuse kogemuse, teisalt saab teha suuri asju ka vaikses miljöös, näiteks kodukontoris viibides. Praegusel eluetapil naudin rahulikumat elu, kuigi tööde mõttes nii öelda ei saa,” naerab Ave.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Elering, Fermi Energia – kui nimetada vaid mõned Avetari koostööpartnerid. „On juba tavaline, et publiku ja esinejate seas on nii kohal olevaid kui ka virtuaalselt osalejaid. Maailm on muutunud ja see on põnev. Kuigi inimestega kohtuda on vahel ka päriselt vaja, saab päris palju ära teha virtuaalsete platvormide vahendusel. Ainult et mõnikord on seetõttu vaja üsna vara tõusta,” muigab hommikuund väärtustav naine.
Kindlat tööaega pole ta endale kehtestanud, sest vahel tuleb nädalavahetuselgi tööd teha. Ja kui tuleb inspiratsioon, siis teeb korraga pikemalt ja palju. „On hooajalisi, on aasta kestvaid koostööprojekte. Oleneb, millised projektid minuni jõuavad ja millele jah ütlen.”
Loodus loomingus
Sõna otseses mõttes maalilised ja toonidelt sisustusega hästi sobivad maalid toaseintel on Ave enda tehtud. „Olen käinud Aapo Puki maalilaagrites. Inspiratsiooni saan peale tunnete ka loodusest, seda on näha motiividestki. Meri. Taevas ja pilved, rannaäär … Võtsin Aapo juures ka portreekursuse, aga see pole päris minu jaoks.
Kui mu töös on valdavad süsteemid ja struktuurid, millele küll samuti tuleb loominguliselt läheneda ning intuitsiooni kasutada, siis tunnen, et kunst tasakaalustab mind igati. Unistan oma ateljeest: praegu panen paberid maha suure toa avatud ruumi ja see on veidi tüütu.”
Avel on maalimiseks oma tehnika. Ta kasutab Prantsuse profiklassi õlivärve aastast 1830[M1] , mis on suure mullasisaldusega. „Kõik paletile järele jäänud värvid kasutan ära: segan need kokku ja katan selle seguga papid-lõuendid. Siis lihvin ja katan retuššlakiga. Seejärel maalin – kui on kindel teadmine, et kohustused pole päris kukil.” Loojangupildid on tehtud päriselt mere ääres olles. Ja tundub, et maalidele on looja jäädvustanud vaid helgeid meeleolusid. „Õppisin vahepeal psühholoogiat, lõpetasin paberitega terapeudina transpersonaalse psühholoogia ja hüpnoosi erakooli. Kui ise muutuda, siis muutub kõik su ümber, seda ma usun. Sisekosmos on väga põnev!”
Ave lemmikkoht kodus on ripptoolis. „Kui hommik juhtub töö mõttes rahulik olema, siis joon seal hommikukohvi. Aga ka köögis meeldib – elu kujuneb kuidagi just siia söögilaua ümber. Külaliste tulles saab laud siiski suurde tuppa viidud.” Kui pandeemiakriis möödas, siis kutsub ta oma lähimad sõbrad taas traditsiooniks saanud paellapeole.
Küsimuse peale, mis teeb kodust kodu, vastab Ave: „Tunne. Kui tunned, et siin on hea olla. Ja et keskkond, mis ümbritseb, laeb sind – annab jõudu loominguks ja muuks eneseteostuseks.”
