Ka talvisel ajal tuleb aeg-ajalt müüritöid ette võtta. Sellistel puhkudel peaks kasutama kindlasti spetsiaalseid külmalisanditega segusid ning ka siis tuleb arvestada, et tööd saab teha seni, kuni väljas on soojem kui -10 kraadi –krõbedama külmaga tuleb töö paratamatult edasi lükata.
Henkel Balti OÜ tootejuht Andres Mikli sõnul tingib meie geograafiline asend paraku olukorra, kus päris ilma külmakindlate segudeta hakkama ei saa.„Õhutemperatuuri langedes aeglustub paraku tsemendipõhiste segude kõvenemine olulisel määral,“ kinnitab ta. „Alla +5⁰C võib sidestumine võtta aega lausa mitmeid päevi.“
Ta tõdeb, et kuna ehitustegevust ei ole võimalik ega mõistlik kohe peatada, siis tekib vajadus külmumisvastaste lisandite järgi. Laias laastus võiks külmumisvastased lisandid Mikli sõnul jagada kaheks – kloriidipõhised ja mitte-kloriidipõhised. „Ajalooliselt on tuntumad kloriidipõhised lisandid, mida kasutati juba aastakümneid tagasi,“ selgitab ta, märkides et paraku on kloriidipõhiste lisandite suureks miinuseks nende kõrge korrodeerivus, mis omakorda välistab nende kasutamise metalliga kokku puutuvates segudes. „Heaks näiteks on siinkohal sarrusteras – armeeritud betoonis, aga ka sarrustatud müüriladumisel ei tohi kloriidipõhist külmalisandit kasutada, sest teras hakkab väga kiirelt roostetama ja lagunema,“ toob ta näite. „Küll aga võib kasutada segudes kloriide mitte sisaldavaid külmumisvastaseid lisandeid.“Mikli lisab, et vastavat infot peab kontrollima ehitusel ka järelevalve, et vältida võimalike kahjustusi ehitiste konstruktsioonile. „Kloriidipõhised lisandid leiavad siiski laialdast kasutust tänu oma efektiivsusele sellistes ehitussegudes, mis metallidega kokku ei puutu,“ kinnitab ta. Polümeersed tooted külmatundlikumad
Mikli räägib, et kuna hoonete rekonstueerimine ja fassaadide soojustamine on praegu Eestis lausa riiklikult toetatav, kestavad ka need tööd juba mitmeid aastaid nii suvel kui talvel. „Kergmärjal meetodil soojustatavate fassaadide külmakindlaid segusid on turul saadaval Ceresit kaubamärgi all nii EPS- kui mineraalvillast plaatidele,“ ütles ta. „Antud juhul on tegemist seguga, kus külmalisand on juba tehases lisatud ja segu seetõttu kohe valmis paigaldamiseks.“ Mikli kinnitab, et kuigi fassaadidel on metallidega kokku puutumise võimalus väiksem, ei kasuta Ceresit kloriidipõhiseid lisandeid, vaid stabiilseid ning segu tööomadusi mitte mõjutavaid aineid. Lisaks on võimalik kasutada ka Ceresit külmalisandit polümeersetele toodetele, nagu värvid ja krohvid.
„Polümeersed tooted on madala temperatuuri suhtes veelgi tundlikumad kui tsemendipõhised tooted ja talvine lisand CT 240 aitab fassaadide viimistlushooaega oluliselt pikendada,“selgitab Mikli. Talviste lisandite kasutamine ja talviste segude tööomadused on tema sõnul täna veel kahjuks Euroopa Liidus ühtsete normide alusel standardiseerimata ning seetõttu leiab turult ka mitmeid idast tulnud lisandeid. „Ehitussegude tootjana soovitame olla ettevaatlik tundmatu tootja lisanditega ning eelistada koos siiski sama tootja segusid ning lisandeid,“hoiatab ta. „Seda juba põhjusel, et iga tootja on testinud enda lisandeid ja nende toimet oma toodetel ning võtab seega ka vastutuse nende koos toimimise eest.“ Mikli lisab, et erinevate tootjate segude koosmõju pole üldjuhul kontrollitud ning keegi tulemi eest vastutust võtta ei soovi.
