Portaali Kinnisvara24.ee tegevjuhi Katrin Aroni sõnul kasvab vajadus mikrokorterite järele linnades, mille kinnisvara ruutmeetri hind on kiiresti kasvanud. „Eestisse jõudis mikrokorterite trend paar aastat tagasi, kui Tallinna korterite ruutmeetri hind ületas 2000-2500 eurot ja 1-2-toalise üürikorteri eest tuli välja käia keskmiselt 400-600 eurot kuus. Üliõpilased ja Eestis töötavad välismaalased vajavad aga soodsama hinnaga üürikortereid, kus oleks samas olemas kõik mugavaks eluks vajalik. Kinnisvara arendajad ja investorid nägid siin võimalust ja turule on tulnud üha rohkem väikseid kortereid.“
Mikrokorteriks loetakse üldjuhul kortereid, mille pindala jääb vahemikku 10-20 m². Selliseid köök-toa stiilis kortereid leiab kunagistest ühiselamu tüüpi majadest, aga neid rajatakse üha rohkem ka uusarendustesse. Lisaks elu- ja magamisruumile on mikrokorteris enamasti olemas kööginurk ja wc-vannituba. Katrin Aroni hinnangul on Eesti arendajad loonud uusi mõnusaid elukeskkondi, kus väikest eluruumi täiendavad hubased ühisalad, näiteks keldrikorrusel asuv pesupesemisruum, jõusaal, saun või isegi kinosaal.
Seadusest tulenevad nõuded
Iga eluruum peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõikes 4 välja toodud eluruumidele esitatavatele nõuetele, mis kehtivad ka mikrokorterite osas. Eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruumis peab inimesel olema võimalik ööpäevaringselt viibida. Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind olema vähemalt 8 m², laius vähemalt 2,4 m ja kõrgus olema vähemalt 2,5 m, ühe korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m.
Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole pinna ulatuses, seejuures pinna arvestamisel võetakse arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit.
Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal eraldi ruumis asuval elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks uks kõrgusega minimaalselt 1950 mm. Eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse.
Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse ning eluruum peab olema aastaringselt piisavalt soe.
Tualetti ei pea eluruumis tingimata olema – selle puudumisel peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Eluruumis peab olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus või selle puudumisel peab olema tagatud külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.
Erandid kehtivad vanemates hoonetes
Enne 7. veebruari 1999. a püstitatud hoones asuv eluruumi, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, võib kasutada eluruumina, kuid hoone olulise rekonstrueerimise korral tuleb eluruum viia vastavusse käesolevas määruses sätestatud nõuetega. Enne 1940. aastat ehitatud hoones asuv eluruum võib ka pärast olulist rekonstrueerimist erineda sätestatud nõuetest kuni 10 protsendi võrra. Kõiki eluruumile esitatavaid õudeid ei rakendata aga mälestiseks tunnistatud hoones, muinsuskaitsealal paiknevas hoones, UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud ja miljööväärtuslikul alal asuvas hoones, mis on püstitatud enne 1. juulit 2015. aastat, asuvale eluruumile.
