Mida teha, kui naabri suitsuhais häirib?

kodus.ee
Suitsetav naaber võib väga tüütu ja häiriv olla. | Shutterstock

Mida teha, kui naabrid suitsetavad ja ebameeldiv hais imbub üles isegi läbi paneelivuukide. Samuti on häiriv rõdul suitsetamine. Notar Priidu Pärna annab nõu.

Tubaka pruukimist sätestab tubakaseadus. Kuna tubakas mõjutab peale suitsetaja ka läheduses viibivaid nn passiivseid suitsetajaid, siis on piirangud vajalikud. Seadus sätestab kohad, kus suitsetamine on keelatud või lubatud vaid spetsiaalses suitsetamisruumis. Sellised kitsendused kehtivad eelkõige avalike asutuste, ühissõidukite ja toitlustuskohtade suhtes.

Kortermajad on eraomandis ja omanikul on vabadus omandit kasutada niivõrd, kuivõrd ta ei riku teise omaniku õigusi. Omanike huvid võivad põrkuda. Siiski keelab tubakaseaduse § 29 suitsetamise ka korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis (näiteks keldris). Korteri siseruumid ja rõdud selle piirangu alla ei kuulu. Lisaks võib suits levida korterist teistesse eluruumidesse ventilatsiooni kaudu. Sellisel juhul tuleks muidugi ühistul üle vaadata ventilatsiooni õige toimimine.

Tubakaseadus ütleb, et seal, kus seaduslikke piirangud pole,  otsustab ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel. Rõdul suitsetamise puhul tuleb siiski arvestada seda, et kortermajade rõdud ei ole sageli korteri reaalosa pindala koosseisus. Seda asjaolu saab välja selgitada hoonejaotusplaani alusel, mis on kinnistusraamatus. Korteriomanikud küll kasutavad neid rõdusid, ent kuna need on maja välisfassaadi avatud osad, siis korteriomandiseaduse kohaselt loetakse fassaad ja sageli ka rõdud kõigi korteriomanike kaasomandiks.

Sellest tulenevalt ei saa näiteks korteriomanik teiste nõusolekuta rõdu kinni ehitada ja muuta akende ruudustikku. Kui rõdu on kõigi kaasomandis, siis on kaasomanikel õigus ka rõdul suitsetamist reguleerida. Kõige mõistlikum oleks seda teha kaasomandi valitsemiseks mõeldud korteriühistu üldkoosoleku otsusega (näiteks maja kodukorraga). Igas kortermajas tegutseb ju ühistu ja üldkoosoleku otsuste täitmise peab tagama juhatus.

Kui ühistu ei astu samme, siis võib olla korteriomanikul ka otse nõudeõigus naabri vastu tulenevalt asjaõigusseaduse § 143 sätestatud naabrusõigustest. Nimelt ei ole omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist. Kui rõdult tulenev mõjutus (suitsuhais) on pidev ja kahjustab naabrit  oluliselt omandiõiguse teostamisel (elamisel), saaks ka naaber nõuda suitsetamise lõpetamist.

Sarnased artiklid