Suve saabudes tulevad inimesed majadest õue ja hakkavad aktiivselt toimetama. Niidetakse muru, põletatakse oksi ja lehti, toimuvad aiapeod – see võib aga vagurama naabri senist eluolu häirivalt mõjutada. Millisel määral peab neid mõjutusi taluma? Selliseid olukordi reguleerivad asjaõigusseaduses naabrusõigused, kuid õigusakt jätab siin avara tõlgendamisruumi, kuna elu on piisavalt eripalgeline ja seadusi täpsustab kohtupraktika. Ühest küljest on omandiõigus seadusega tagatud isiku õigus vabalt oma omandit vallata ja kasutada, teisalt võivad omaniku õigused olla kitsendatud seaduse või teise isiku õigustega. Oma omandiõigust tuleb teostada seega teiste huve ja heas usus käitumise ning mõistlikkuse põhimõtet arvestades.
Üldreeglina peab kinnisasja omanik taluma naabruskinnistult tulenevaid mõjutusi nagu suitsu, auru, halva lõhna, soojuse, müra, põrutuste jms levimist (asjaõigusseaduse §143.).
Iga nn väikese asja pärast ei saa veel minna kohtusse. Mõjutus võib tulla naabrilt või ka kaugemalt kinnistult ja see kehtib ka kortermajade puhul. Taluma ei pea mõjutusi, mida tahtlikult kinnisasjale suunatakse. Näiteks suunab naaber valguva vee naabri kinnistule või teeb tuld pahatahtlikult ja korduvalt siis, kui tuul on just naabri maja poole.
Lärmamist ei pea taluma
Taluma ei pea naaber ka sellist mõjutust, mis hakkab oluliselt kahjustama tema kinnisasja kasutamist. Olulisuse hindamine sõltub igal juhul asjaoludest. Oluline omaniku huvide kahjustamine seisneb selles, et ta ei saa täisväärtuslikult oma omandit nautida ja naabrilt tulenev segav mõjutus on püsiv või sage.
Selliseks mõjutuseks võib olla sage ja lärmakas pidutsemine, valju muusika mängimine, öörahu rikkumine, muru niitmine ebasobival ajal, haukuvad koerad, lapsi ohustavad mesilased jne. Omanik peaks siis naabrile esitama soovitatavalt kirjaliku nõude häirimise lõpetamiseks ja hoiatama, et rikkumise jätkumisel pöördub ta kohtusse. Kohtuotsust täidab siis juba täitur oma sunnivahenditega.
Taluma ei pea ka mõjutust, kui see on vastuolus keskkonnakaitse või muu avaliku normi või standardiga (näiteks müratasemed). Selliste normide ületamisel saab pöörduda pädeva riigiasutuse poole märgukirjaga.
Sageli on kohalikud omavalitsused kehtestanud heakorra jm ühiselu eeskirjad, mis reguleerivad eriti aedlinnades tule tegemist, lehtede põletamist, loomade (sh mesilaste) pidamist jne. Kui naaber rikub neid kohaliku omavalitsuse kehtestatud reegleid, siis saab pöörduda kaebekirjaga ka omavalitsuse poole palvega teostada järelvalvet.
Lisaks on korrakaitseseaduse kohaselt kella 22–6, puhkepäevale eelneval ööl südaööst kuni hommikul seitsmeni keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
Avaliku korra selge rikkumise puhul saab pöörduda ka politsei poole, kes aitab lahendada hetkeolukorda. Nagu näha, on omanikul tööriistakastis mitmeid abivahendeid, millega häirivat naabrit korrale kutsuda.
