Minu uued teksapüksid on mõnusalt venivad ja kitsad. Vaatasin peeglist ja meeldisin endale. Ka sõbranna kiitis. Kui näitasin neid oma mehele, siis kuulsin komplimendi asemel hoopis teravat kriitikat, mis läks järjest hullemaks. Kuuldavasti ei sobi täiskasvanud naisel nii kitsaid teismelise pükse kanda, võiksin kriitilisemalt oma tagumikku ja sääri vaadata ning näen nendes naeruväärne välja. Mina kaitsesin oma uusi pükse, kuid mees süüdistas, et olen edev hilpharakas.
Solvusin ja nõudsin, et mees vabandaks, kuid tema leidis, et seda peaksin hoopis mina tegema, sest tema hoolitseb lihtsalt selle eest, et ma naeruväärne välja ei näeks.
Keerasin püksid kokku ja panin ära kapi põhja, sest näen nendes naeruväärne välja. Ja piinlik oli ka, et mehega tüli norisin. Nüüd hiljem saan isegi aru, et mees püüdis mind kaitsta ja soovis mulle head. Tüli ajal tundus mulle, et ta häbeneb mind ja minu riideid. Mul tekkis tunne, et minuga manipuleeritakse.
Isegi lähedase inimese mõistmine on keeruline ning tema sõnade ja käitumise tõlgendamine heitlik ja subjektiivne. Sellepärast võib tüli ajal tunduda, et minuga manipuleeritakse, kuid hiljem pigem näib, et olen ise süüdi. Stressiolekus nõrgeneb võime teist inimest mõista ja sellepärast tunduvad riiud paarisuhtes alati järgivat sama mustrit.
Manipuleerimist on raske ära tunda
Manipuleerimine on vastastikuse agressiivse ja alistava käitumise eriliik inimestevahelistes suhetes, kellegi eesmärgipärane enda huvides mõjutamine, pannes teist mõtlema või tegutsema, hoolimata tema arvamustest või seisukohtadest.
Manipuleerimist ei ole kerge ära tunda. See on mitmetasandiline nähtus, mis nõrgendab enesehinnangut, tekitab negatiivseid tundeid, mõjutab psüühiliselt ja vahel võib olla ka ohtlik. Manipuleerija minevikust leiab sageli turvalisuse puudumist, hoolimatut kohtlemist või hülgamist.
Manipuleerija üritab kinnitada manipuleeritavale, et ta mäletab valesti või tõlgendab oma käitumist valesti. Inimene satub hämmeldusse ja hakkab taganema. Talle tundub, et tal polnud õigus või lihtsalt reageeris ülitundlikult.
Varjatud kiusamine
Raamatu "Manipulatsioonipimedus" kirjutanud terapeut ja psühhoanalüütik Robin Stern kirjeldab varjatud manipuleerimist kui peibutustantsu, milles korduvad samad sammukombinatsioonid. Manipuleerija üritab panna teist kahtlema oma tegelikkusetajus. Manipuleeritav aga käitub, räägib ja tegutseb, et meeldida manipuleerijale. Ta taganeb, muudab oma sõnu ja käitumist, sest kahtleb endas ja soovib pälvida teise heakskiitu.
Hirm emotsionaalse segaduse ees ja seltskonda sulandumise tarve sunnivad inimest püüdma meeldida kõigile. On kergem anda järele ja olla nõus kui kannatada lähedase inimese pahameelt. Kuna lähisuhtes on tarve pälvida kaaslase heakskiit väga tähtis, siis tekibki selline peibutustants, kus üks juhib samme ja teine järgneb.
Ennast võib ära kaotada
Teise inimese mõjutamine enda huvisid silmas pidades võib olla nii igapäevane ja tavaline tegevus, et asjaosalised ise ei pane seda enam tähelegi. Tavaliselt on asi selles, et manipuleerija pole õppinud kasutama muid vahendeid, et oma arvamusi ja seisukohti kuuldavale tuua, ning vajab domineerivat käitumist oma sisemise alaväärsustunde leevendamiseks.
Alguses muudab manipuleerija oma sihtmärgi olemise ebamugavaks, hiljem hakkab murenema tolle enesehinnang ja lõpuks ei tea manipuleeritav enam, kes ta tegelikult on. Temast tulebki alandlik, algatusvõimetu ja õnnetu inimene, kes ilma manipuleerija toeta tunneb ennast abituna.
Hiiliv manipuleerimine ei kuulu täisväärtuslikku ja võrdväärsesse suhtesse. See paneb mõlemad partnerid sõltuvussuhtesse: kiusaja vajab kiusatavat, et ennast olulisena tunda, ja kiusatav vajab kiusajat, kellele meele järele olla, et teenida ära heakskiit.
Kas ma olen küllalt hea?
Vabandust, minu viga! Ma püüan selle heaks teha! Kas ma oskan üldse enam midagi õigesti teha? Kui need fraasid ja küsimused korduvad, siis annab see märku, et kõik pole korras.
Esimene samm manipuleerimisest pääsemiseks on tunda ära olukord, kus sind ei kuulata ega austata ja kus sa pead kogu aeg järele andma.
Korduvad andekspalumised ja pidev eneses kahtlemine on märgid sellest, et suhe on tasakaalust väljas. See on tasakaalust väljas ka siis, kui tekib vähimgi kahtlus, et sa ei kõlba oma kaaslasele just sellisena, nagu sa oled, vaid vajad kaaslase armastust ja heakskiitu, et tunda ennast väärtusliku inimesena.
Manipuleerija oskab kasutada ära teise nõrkusi ja ebakindlust. Ta tuletab meelde kõige suuremaid hirme, süüdistab ja ähvardab. Ta võib teeselda abitut ja nõuda kaastunnet.
Usaldusisik abiks
Oma piiridest kinnipidamine ja oma seisukohtadele kindlaksjäämine kaitseb manipuleerijate eest. Seda on raske teha, kui inimene enda meelest ei vääri head kohtlemist ja tunnustust. Eneseväärikus aitab piire paika panna. Eneseväärikus kasvab, kui veeta aega lähedaste inimeste seltskonnas, kes hindavad sind sellisena, nagu oled.
Eneseväärikust saab ka harjutada. Kui kaaslane üritab jälle musta valgeks rääkida, siis mõtle selle inimese peale, keda sa täielikult usaldad. Millist nõu ta sulle selles olukorras annaks? Humanistliku psühholoogia vaatenurgast on vajalik aidata nii teistel kui ka endal jõuda enesetunnetuse, eneseteostuse ja iseseisvuseni.
