Milline akutrell valida?
Margit Aedla
TM Kodu & Ehitus
Tööriist tuleb valida ennekõike vastavalt töö iseloomule. Võimsus on küll oluline näitaja, aga kindlasti mitte ainus ja kõige tähtsam. | TM Kodu & Ehitus arhiiv

Tööriistadel on palju parameetreid: alates kaalust ja võimusest, lõpetades näiteks akutrellide puhul pöördemomendi ja puuritava ava läbimõõduga. Aga mis on kõige olulisemad näitajad, mille järgi otsustada? Uurime terminite sisu Makita turundusjuhi Marko Mölderiga.

Marko Mölder ütleb, et akutrellide puhul jaotatakse võimsused pinge järgi. Masinatel pole olemas n-ö ühte kindlat võimsust ja see pole iseenesest mingi eraldiseisev näitaja. Võimsus tuleneb aku voltaažist ja jääb vahemikku 7,2‒36 volti. Kehtib loogika, et mida suurem on pinge, seda rohkem saab masinast ka võimsust kätte.18 V tööriistad on kõige suurema tootevalikuga. Enamasti leiab iga töömees sellest valikust sobiva tööriista.

"Mida võimsam, seda kauakestvam tööriist on ja seda tõenäolisem, et erinevaid töid tehes sellega midagi ei juhtu. Vastavalt võimsusele on ka muud detailid ja materjalid kvaliteetsemad, sest liiga võimas mootor nõrgas korpuses hakkaks mootorit kahjustama. Tekiks paratamatult väändumine, mis võib reduktoreid katki murda jne," seletab Marko Mölder. 

Siit tuleb esimene reegel – tööriist vali ennekõike vastavalt töö iseloomule. Kui inimesel on tarvis vaid väikesi kruve puitu keerata või mööblit kokku panna, pole kindlasti vaja osta kõige võimsamat akutrelli. Võimsuse kasvuga suurenevad ka tööriista kaal ja hind, sest materjalid lähevad raskemaks. Lihtsamate tööde puhul on rasket akutrelli ka ebamugav käsitseda.

Lühiajaline masina ülekoormus kvaliteetsete akutrellide puhul veel seadet ei kahjusta. Marko Mölderi sõnul saab ehk paar augukest ka nõrgema trelliga ära puurida, aga kindlasti ei tohiks seda teha pikaajaliselt. Kui juba masin käes ägiseb, tuleks tegevus katkestada. Mida suurem on koormus, seda kuumemaks läheb mootor ning sellest tulenevalt võivad mootorid ja lülitid katki minna. Tavaliselt tekib piiritunnetus kogemuse põhjal, näiteks akutrelli häält kuulates. Kui masin ikka käes vinguma hakkab, ei maksaks seda rohkem sundida.

Muidugi ei saa kõikide tööriistade puhul ainuüksi aku pinge järgi otsustada. Paljud kodukasutuseks mõeldud lihtsamate aiatööriistade ja näiteks elektrikutele mõeldud kruvikeerajate akude pinged algavad 7,2 voldist. Nendega tehaksegi lihtsamaid töid ja suurt jõudlust pole vajagi. Marko Mölder rõhutab, et väiksem pinge ei tähenda kehvemat tööriista. Iga töö jaoks on lihtsalt vaja valida sobilik masin.

Aku tüüp

Kindlasti on üks oluline näitaja tööriista valikul aku tüüp. Põhimõtteliselt eristatakse akudes kolme elementi: liitium-ioon, nikkelmetall-hüdriid ja nikkel-kaadmium. Liitium-ioon on kaasaegse aku põhielement, millele akud üles ehitatakse. Teised materjalid kipuvad juba ajalukku vajuma. Põhjuseks on ikka see, et vanadel akutüüpidel on suur iseeneslik tühjenemine ehk seistes keemilised protsessid peatuvad ja akud tühjenevad kiiresti. Kui tööriist ei saa piisavat koormust ja kasutust, on unne vajunud akut hiljem väga raske üles äratada. 

Liitium-ioonakudel on aga väga madal iseeneslik tühjenemine. Liitium on kõige väiksema tihedusega metall. Vana akuga tööriista puhul kipub tööprotsess algama akulaadimisega. Liitium-ioonaku puhul saab tööd jätkata sealt tasemelt, kuhu see eelmise töö lõpus jäi. Marko Mölderi sõnul on vanadel akudel nn mäluefekt. Kui akus olevat energiat lõpuni ära ei kasutata, vaid alustatakse laadimist poolikult tasemelt, jätab aku selle meelde kui nulltaseme.

Järgmise korraga on aku mahtuvus juba vähenenud. Vanemat tüüpi akul peab energia täiesti lõpuni ära kasutama ja siis lõpuni täis laadima.  Muidugi võib mõelda, et vahetaks vana aku välja uue liitium-ioonaku vastu, aga kahjuks pole see võimalik, sest akude kinnitused on erinevad. Peale selle tuleb akusid erinevalt laadida ja liitium-ioonaku puhul ei saa kasutada vana tüüpi laadijaid. 

Küll aga sobib üks tänapäevane liitium-ioonaku pajude teiste akutööriistadega. Ehk kui kodus on olemas üks korralik akutööriist, võib juurde osta näiteks hekikäärid, trimmerid vms. Saab kõik tööd ühe akuga ära tehtud ja pole vaja koju mitmeid laadijaid soetada. Tänapäevaste akude kiirlaadimise aeg jääb vahemikku 15‒45 minutit. Laadija ja aku suhtlevad omavahel ning iga elemendi taset jälgitakse eraldi. Lisaks on laadija sees ventilaator, mis akuelemente jahutab. Kui ventilaator puuduks, ei saaks ka kiirlaadimist teha.

Akude puhul kohtame veel ühte näitajat – ampertunnid. See näitab, kui palju voolu akusse sisse mahub. Kui tuua autoga paralleel, siis tähendab see, kui suur on auto bensiinipaak. Mida suurem on ampertundide number, seda kauem tuleb akut laadida, ja seda rohkem sinna voolu sisse mahub. Tänapäevaste akude kiirlaadimise aeg jääb vahemikku 15‒45 minutit. Laadija ja aku suhtlevad omavahel ning iga elemendi taset jälgitakse eraldi. Lisaks on laadija sees ventilaator, mis akuelemente jahutab. Kui ventilaator puuduks, ei saaks ka kiirlaadimist teha.

Akude puhul kohtame veel ühte näitajat – ampertunnid. See näitab, kui palju voolu akusse sisse mahub. Kui tuua autoga paralleel, siis tähendab see, kui suur on auto bensiinipaak. Mida suurem on ampertundide number, seda kauem tuleb akut laadida, ja seda rohkem sinna voolu sisse mahub.

Kinnitusmoment kõvasse ja pehmesse materjali

Väga oluline ja sagedasti kasutatav näitaja on akutrellide puhul pöördemoment, mis sisuliselt võrdub kinnitusmomendiga. Pöördemomenti aetakse mõnikord segi väändemomendiga ja tavaliselt tuleb see viga sisse soome keelest tõlkimisel.   Termin väändemoment on küll olemas ja sellega peaks mõõtma kas puuri või korpuse väändumist, aga akutrelli puhul pole see absoluutselt tähtis näitaja.

Detailide kinnitamist kirjeldatakse siiski pöördemomendiga. See tähendab teatud pöörete arvul teatud jõuga kinnitatud poldi kinnitusjõudu ehk millise maksimaalse jõuga on võimalik polt kõvasse materjali kinnitada. Pöördemomendi puhul tuuakse eraldi välja "kõva" ja "pehme" materjali näitaja: "kõva" on metalli ja "pehme" puitu kinnitamine. Näitajat mõõdetakse njuutonmeetrites, mis näitab, kui suure jõuõlaga saab polt kinnitatud. Mida suuremaks lähevad numbrid, seda parem see näitaja on.

Muidugi tuleb kõike vaadata materjali ja töö tegemise kontekstis, mis otstarbeks tööriista kasutatakse. Kui rakendada liiga suurt jõudu, võib materjali lihtsalt katki keerata ja kinnitus ei hoia mitte midagi kinni. Näiteks tuleb üsna ettevaatlik olla kruvide laskmisel kipsseina, et materjali pealmist kihti katki ei teeks. Pöördemomendi asendi ehk siis siduri astmetega saab mehaaniliselt natuke kinnituse seadistust reguleerida. Muidugi mitte väga täpselt, aga siiski.

Kui õige seadistus on valitud, hakkab sidur libisema kohe, kui kruvi on lõpuni sisse keeratud. Pöördemomendi seadistusrõnga abil saab valida erinevaid seadistuse astmeid: madal seadistus pehmete materjalide jaoks, nt väikeste kruvide jaoks. Mida rohkem peale keerad, seda raskem on padrunit käega kinni hoida. Näiteks ebaühtlase materjali puhul, kus on palju oksakohti, ei ole siduri kasutamine aga ideaalne lahendus. Sel puhul on abiks mehaaniline piiraja.

Arvestama peaks puuritava ava suurust

Tühikäigu pöörded näitavad padruni pöörlemise kiirust. Näitaja on oluline seepärast, et mida aeglasemad on pöörded, seda suurema jõuga on võimalik kinnitada. Paralleeli võib tuua auto käiguvahetusega ‒ esimesel käigul on taga suurem jõud. Akutrelli esimesel käigul on 0‒400 pööret minutis. Käiku vahetades muudetakse ülekanded ära. Mida väiksemad on augud, seda suuremate pööretega võid puurida, ja vastupidi, mida suurem auk, seda väiksemaid pöördeid tuleb kasutada.

Puurvasarate puhul on oluline puuritava ava maksimaalne suurus. Vastavalt masina ehitusele ja mootorile ei tohi sellest näitajast üle minna, sest muidu tekiks masinale ülekoormus. Lööktrelli kasutades tuleks meeles pidada sellist nüanssi, et keraamiliste plaatide puhul ei tohi puurimisel rakendada lööki ‒ nii võib plaadi lihtsalt katki lüüa. Mitte vähetähtis pole jälgida ka seda, et trelli otsak ikka kruvipeaga sobiks. Tänapäeval on valikus palju erinevat tüüpi ja eri suurusega kruve.