Tegelikult ei tekita osal inimestel allergiat lestade olemasolu iseenesest, vaid nad levitavad elukeskkonda allergeene, milleks on peamiselt nende väljaheited. Näiteks 1 grammis vooditolmus võib leiduda kümneid tuhandeid lesti ja isegi miljon väljaheitekuulikest.
Tolmulestaallergiat soodustavad teatud keskkonnamõjud: soe ja niiske sisekliima, ülepõrandavaibad, sundventilatsioon, plastaknad jms. Neist lähtuvalt esineb teatud ametites töötades tolmulestaallergiat rohkem: lao- ja ehitustöölised, koristajad, õmblejad.
Uuringud näitavad, et tolmuallergiaoht on seda tõenäolisem, mida suurem on lestade kontsentratsioon kodutolmus. Paljuski on määrav see, milline on kokkupuude lestadega varajases lapseeas. Näiteks ei osteta imikule alati uut madratsit, vaid kasutatakse eelmise lapse oma. Tegelikult oleks mõistlik osta uus.
Tolmulestaallergia vaevab rohkem kui pooli ülitundlikest inimestest. Peamine tunnus on allergiline nohu, kusjuures eritis on vesine, samuti kaasnevad aevastamine, nina sügelemine ja -kinnisus. Samuti on võimalik astma (kuiv hootine köha, vilinad rinnus, hingamisraskus) ning konjunktiviit ehk silma sidekesta põletik (silmade punetamine, vesitsemine, sügelemine). Ka võib tekkida atoopiline nahapõletik: kare punetav lööve, sügelemine.
Tolmulestaallergia nähte võib olla aastaringselt (vähem suvel, rohkem sügisel), peamiselt hommikul ärgates, ka öösiti, raskemal juhul ööpäevaringselt; sümptomid on ägedamad ruumis olles, vähenevad või kaovad üldse õues viibides.
Tolmuallergia nähud väljenduvad rohkem vanemas eas, samuti niiskes, tolmuses või pideva kütteta ruumis. Allergia ägeneb ka koristades ja voodit tehes, lastel aga mürades, voodil hüpates ja vaibal mängides.
Mida saad ise ette võtta olukorra leevendamiseks?
Kui tolmulestadega kokkupuudet ei ole, siis allergianähud kaovad. Praktikas aga kodutolmulestadest ei pääse. Kahjuks ei aita ka piinliku puhtuse pidamine täiesti lestavabalt elada, ent üht-teist annab peale ravi ette võtta siiski.
* Mida vähem on kodus kõike karvast, mis tolmu kogub (vaibad, mööbel, mänguasjad), seda parem.
* Asenda karvased ülepõrandavaibad näiteks õhukeste kaltsuvaipadega, millest saab tolmu õues regulaarselt välja kloppida, tuulutada ning aeg-ajalt ka pesta. Veel parem: eemalda vaibad nii põrandalt kui ka seintelt üldse.
* Sobilikumad on värvitud seinad, sest neid saab niiske lapiga puhastada. (Tapeet on suur tolmukoguja!)
* Ära pühi põrandat, vaid ime tolmuimejaga ja võta niiske lapiga üle; ka ära pühi mujal tolmu kuiva lapiga.
* Kui allergia on tekkinud, vaheta voodimadrats kindlasti välja.
* Patju ja tekke pese iga kahe kuu tagant üle 60-kraadises vees. Voodimadrats ei tohi olla rohkem kui viis aastat vana.
* Lase magamistuppa võimalikult palju päikesevalgust, sest tolmulestad seda ei talu.
* Ära küta magamisruumi liiga soojaks. Mida jahedam, seda ebameeldivam lestadele.
* Parem, kui poleks koduloomi. Kui teisiti ei saa, siis ära koera-kassi magamistuppa lase.
* Väldi suuri toataimi, mille lehed koguvad tolmu.
* Raamatud hoia kindlasti kinnises kapis, sest need on ühed suurimad tolmukogujad.
* Hoolitse selle eest, et õhuvahetus ruumides oleks hea (seda takistavad näiteks plastaknad).
* Tuuluta tube nii tihti kui võimalik.
Allikas: Kodutohtri raamat „Sinu imeline nahk“
