Millist tüüpi soojaveeboilerit valida? Millest sõltub boileri ökonoomsus?
Kairi Oja

Kui hoones puudub tsentraal- või gaasiküte, on veeboiler ainumõistlik lahendus. Päeval, mil aastaid teeninud boiler on meiega hüvasti jätnud või siis uue elamise rajamisel tuleb mõelda, mil moel on paslik korraldada oma veemajandust, tuleb maha istuda ja tõsiselt järele mõelda, sest uue aja boilerid näitavad ka uusi võimalusi. Ent millest valikul lähtuda?

Kui rääkida soojaveeboilerist, mis kasutab vee soojendamiseks puhtalt elektrienergiat, saab energia kokkuhoiust rääkida üksnes tarbimisharjumusi muutes. | Shutterstock

Et boileri ost kuulub kindlasti kapitaalsete hulka, tasub enne poodi ruttamist veidiks aeg maha võtta ja mõelda, millised on meie vajadused, sest hilisem ümbervahetamine või "vigade parandamine" on tüütu ja ajamahukas. Sestap tasub pigem üheksa korda mõõta.
Mait Andreas santehnikaga tegelevast ettevõttest AtlanticBaltic räägib, et Eestis müüdavate boilerite turg jaguneb oma põhimahult kaheks: rahva seas nn hooldusvabaks boileriks tituleeritud boiler, millel keraamiline küttekeha ja korrosiooni kaitseks titaananood, mida ei ole vaja vahetada, ning teise osa moodustavad jätkuvalt oma hinnaklassilt soodsad, kuid samas regulaarset hooldust vajavad sukelküttekehaga boilerid. "Neil on korrosioonikaitseks paigaldatud magneesiumanood ja see vajab korralist vahetamist," ütleb Andreas.


Innovaatika: õhksoojuspumbaga boilerid
 

Suurim uuendus on Andrease sõnul õhksoojuspumbaga varustatud boilerid, mis kasutavad ruumide jääksoojust vee soojendamisel. "Taolised boilerid leiavad üha laialdasemat kasutust eramutes, ennekõike tänu boilerite hinnaklassi tarbijasõbralikumaks muutumise," põhjendab Andreas.
"Kuid kui rääkida soojaveeboilerist, mis kasutab vee soojendamiseks puhtalt elektrienergiat, saab energia kokkuhoiust rääkida üksnes tarbimisharjumusi muutes," jätkab ta. Teatavat kokkuhoidu saab Andrease sõnutsi luua kahetariifset paketti omades ning öise odavama energiaga vett soojendades. "Sel juhul peaks aga olema piisavalt sooja vee reserv, et meid ei tabaks õhtul ebameeldiv üllatus, et soe vesi on ratsionaliseerimise käigus päevaste toimetustega otsa saanud," lisab ta.


Nutiboiler eeldab nutikat tarbijat
 

"Nutikus" ei ole mööda läinud ka boileritest.  Andrease sõnutsi on olemas ka nn nutiboilerid, mis arvestavad tarbimisharjumustega ja soojendavad vajaliku soojaveehulga teie senise tarbimise põhjal. "Ent kohe, kui unustate eelnevalt boilerit seadistada – näiteks enne ettenägematut saunaõhtut – võib järgneda ebameeldiv kogemus sooja vee nappuse näol," sõnab ta.
Üle keskmise suure soojavee tarbimise juures soovitab Andreas kindlasti mõelda soojuspumbaga boileri või siis viimasel ajal üha populaarsust koguvale lahendusele, kus küttesüsteemi väljavahetamise käigus paigaldatakse näiteks efektiivne õhk-vesisoojuspump hoone kütteks ja samal ajal toodetakse soojuspumbaga sooja tarbevett läbi soojusvahetiga soojaveeboileri, mis annab märkimisväärse säästu.

Boileri hooldusvajadus on Andrease kinnitusel piirkondlik ja sõltub paljus vee karedusest. "Kogemustele tuginedes võib öelda, et nn hooldusvaba boiler, mis on nt Ülemiste järve vee peal, ei vajagi regulaarset hooldust. Samas, neis piirkondades, kus vesi tuleb puurkaevudest, vajab boiler regulaarset hooldust 1–5 aastase intervalliga ja täpse tiheduse saab öelda peale esimest hooldust, mille meie soovitame teha boileri olukorra kontrolliks 1–1,5 aasta möödudes," ütleb Andreas.


Optimaalset eluiga raske hinnata
 

Boileri optimaalset eluiga on Andrease sõnul raske öelda, kuna siin mängivad väga suurt rolli kasutusintensiivsus ja vee kvaliteet. "Siiski, keskmine eluiga kvaliteetsetel ja korrapäraselt hooldatud boileritel võiks jääda kusagil 10–18 aasta vahemikku," leiab ta.
Üldjuhul soovitab Andreas boileri välja vahetada, kui veeanum hakkab jooksma. "Valdav enamus boilereid hoiatab asjade halvast seisust ette eelnevalt tilkumisega. Küttekeha läbipõlemisel või elektroonika vea puhul tasub üldjuhul boilerit siiski remontida, kuid mõnel juhul ei pruugi see finantsiliselt otstarbekas olla," ütleb ta.


Mõtlematus nuhtleb hiljem valusalt
 

Veel kippuvat inimesed Andrease sõnul sagedasti paigaldama liiga väikese mahuga boilereid. "Palju on ka boilereid, mis on remondi ajal paigaldatud nii, et nende hooldust, remonti või vahetust ei olegi ilma suurte lammutus-ehitustöödeta võimalik teostada. Kahjuks näeme igapäevaselt ka valesti paigaldatud boilereid: ostetud on küll korralik toode, ent veidi aja pärast on boiler on katki, garantii ei kehti ja töömehed laiutavad käsi," kirjeldab Andreas võimalikku, halvimat stsenaariumi.
OÜ Torulill juhatuse liige Raoul Blaubrük ütleb, et viimastel aastatel on suurenenud nii keraamilise küttekehaga boilerite kui ka kahesüsteemsete boilerite paigaldamise vajadus. "Keraamilise küttekehaga boileritel ei ole küttekeha veega otseses kokkupuutes ja kahesüsteemsed boilerid on need, millega saab vett soojendada elektrit kasutades ja ka näiteks soojuspumba või mis tahes keskküttekatla abil," räägib Blaubrük ja täpsustab, et veel nimetatakse taolisi boilereid kombineeritud boileriteks. Blaubrük jätkab, et tema tähelepanekul on kliendid viimasel ajal ise juba suure osa tööst ära teinud. Tema kui spetsialisti nõustada on jäänud boileri suurus ja kahesüsteemsete boilerite puhul paigaldusviis, mis tagaks maksimaalse mugavuse minimaalsete kuludega.


Millest sõltub ökonoomsus?
 

Boileri ökonoomsust saab Blaubrüki sõnul mõjutada inimene juba selle paigaldamisel. "Boileri maht peaks olema vastav kasutajate arvule ja ka sooja vee koguse vajadusele. Kui majapidamises on vann, peaks boiler olema suurem ja ainult duši olemasolul väiksem," jätkab ta. Veel sõltub ökonoomsus Blaubrüki ütlust mööda väga palju sooja vee temperatuurist, mida boileris hoitakse. Liiga soe vesi tekitab kiiremat katlakivi ladestumist küttekehale ja seega ka suuremat elektrikulu. Sooja tarbevee optimaalne temperatuur on 55 kraadi, mitte rohkem.

Kahesüsteemse boileri paigaldamisel soovitab Blaubrük veel silmas pidada, millega boilerit põhiliselt köetakse. Elektriline küttekeha on reeglina ainult kuni kolm kilovatti. Väiksemamahulistel boileritel isegi väiksema võimsusega. Seega toimub tarbevee kütmine väga aeglaselt ja suurema tarbimise korral ei pruugi soojast veest jätkuda. Seevastu sama boilerit keskküttekatla või soojuspumbaga küttes olevat küttevõimsus sageli kolm kuni neli korda suurem ja seega ka vee soojendamise aeg lühem.
"Kui kahesüsteemset boilerit köetakse reeglina ainult katlaga ja elektriline küttekeha on ainult varuvariant, pole liiga suurt boilerit vaja. Näiteks kui majapidamises on vann, dušš ja saun, piisab kahesüsteemse boileri korral 150-liitrisest boilerist, eeldusel et seda köetakse põhiliselt pelletikatlaga," jätkab ta.
Kui samades tingimustel on elektriboiler, peaks Blaubrüki sõnul selle maht olema 200 l. "Tarbeveeboilerite hinnad on sõltuvalt tootjast enam-vähem sarnased. Kindlasti ei soovita ma soetada kõige odavamat, ent ega ka kallid boilerid ole igavesed," märgib ta.
 

Hooldus, ohud, võimalused
 

Elektriboilereid peaks Blaubrüki sõnutsi spetsialistile näitama vähemalt kord kahe aasta jooksul, kuid see sõltub ka väga palju vee tarbimisest. "Näiteks eramutes, kus on vee tarbimine keskmiselt 15 m3 kuus, peaks elektriboilerit puhastama kindlasti vähemasti kord aastas. Korterites, kus tarbimine väiksem, piisab korrast kahe aasta järel," sõnab ta.
Kahesüsteemsete boileritega on Blaubrüki ütlust mööda aga nii, et hooldusintervall on pikem, kuna soojusvaheti pind on suur, temperatuur ei ole nii kõrge ja tekib ka vähem katlakivi. Seega võib kahesüsteemseid boilereid hooldada isegi viie-kuue aasta tagant.

Soojuspumpadega köetavad boilerid aga hoiavad tema sõnul tarbevee temperatuuri reeglina 50 oC peal või isegi madalama. Selline temperatuur on soodne bakterite tekkeks. Selle vältimiseks teostavad soojuspumbad boileri termodesinfitseerimist ehk tõstavad üks kord nädalas tarbevee temperatuuri 65 kraadile, et baktereid hävitada. Kuid selline temperatuur jällegi soodustab katlakivi teket. Seega peaks soojuspumpadega köetavaid boilereid tihedamini läbi pesema. Blaubrüki hinnangul pole nö targad boilerid veel väga levinud.
Välja arvatud soojuspumpadega ja gaasikateldega köetavad. Kindlasti, kui selline võimalus on olemas, tuleks seda kasutada. Kui sõidetakse pikemaks ajaks puhkama või on tegemist suvekoduga, mida kasutatakse harva, on mõistlik tarbevee soojendamist piirata," leiab ta ja lisab, et näiteks soojuspumpadel ja gaasikateldel on võimalik paigaldada kaugjuhtimismoodulid, millega saab äpi kaudu ükskõik kust muuta tarbevee soojendamise programmi ja ka temperatuuri.

Blaubrüki meelest sõltub asukohast palju, kas on piisavalt ruumi, et teostada korrektne ühendus torustikuga ja tagada piisavalt ruumi boileri hooldamiseks. "Lisaks peaks sõltuvalt külma vee sisendrõhust jälgima, kas sooja vee süsteem vajab paisumiseks mõeldud kompensatsioonipaaki või mitte," teab ta ja paneb inimestele samas südamele, et boilerite paigaldamisel ei kasutataks survevoolikuid. Kasutage selleks ettenähtud torusid ja liitmikke. Survevoolik ei ole kindlasti jätkusuutlik materjal!

Mis on viga, kui boilerist tulev vesi jubedalt haiseb, sellest saad lähemalt lugeda SIIT.

Sarnased artiklid