Aias kaunilt õitsev pargiroos võib olla samal ajal ka väärtuslik viljapõõsas. Näiteks kurdlehise roosi Rosa rugosa sordi ’Red Rugostar’ põõsalt saab sügisel korjata suuri (läbimõõt 2–4 cm) ümarlapikuid ja väga magusaid vitamiinirikkaid vilju ehk tõrsikuid.
’Red Rugostar’ õitseb kogu suvi, erkpunased lihtõied on suurtes kobarates. Keskmiselt meetrikõrgune põõsas on püstine ega lamandu. Sobib üksikult ja rühmana murusse ning vabakujuliseks hekiks.
Kurdlehisel roosil ehk kurdlehisel kibuvitsal ehk kartuliroosil on üle saja erinevat värvi õitega sordi, mille hulgast saab valida koduaeda kõige meelepärasemad. Nende kõigi viljad on biokeemiliselt sama väärtuslikud kui põhiliigil. Kuna kurdlehine kibuvits annab jõudsalt juurevõsu, on sordid poogitud koer-kibuvitsale R. canina vm sobivale alusele, mis ei levi juurevõsuga.
’Dr. Eckener’, ’Guna’, ’Hansa’, ’Hansaland’, ’Lac Majeau’, ’Lydia Freimane’, ’Pársla’, ’Red Rugostar’, ’Turbo Rugostar'.
Kurdlehise kibuvitsa põhiliiki tasub hekiks istutada vaid siis, kui kõrval on muru, mida kogu aeg niidetakse. Muidu muutub ta oma kõikjale tikkuva juurevõsuga väga tülikaks.
Kurdlehine roos õitseb suve jooksul korduvalt alates juuni lõpust oktoobrini. Marjad hakkavad valmima augustis. Suve lõpus on põõsas eriti tore oma roosade või punaste õite ja telliskivipunaste viljadega. Sügisel värvub lehestik kollaseks.
Kurdlehise roosi lihavad viljad sobivad teiste kibuvitsaliikidega võrreldes kõige paremini moosi ja teiste hoidiste valmistamiseks. Vilju ja ka õielehti on lihtne korjata ning puhastada. Täiskasvanud põõsalt võib saada kuni 3 kg saaki. Keskmiselt sisaldavad viljad C-vitamiini 800 mg% (vrdl: mustas sõstras 150 mg%, teistes aiamarjades alla 100 mg%). C-vitamiini on ka õielehtedes (kuni 180 mg%).
Väga vitamiinirikkad on ka metskibuvitsa ja hariliku kibuvitsa viljad, kuid nende põõsad pole kuigi dekoratiivsed iluaias kasvatamiseks, pealegi levivad nad jõudsalt juurevõsudega.
Lisaks C- ja muudele vitamiinidele on kibuvitsamarjades palju mineraalaineid ja mikroelemente, samuti mitmesuguseid väärtuslikke ühendeid. Rahvameditsiin soovitab tõrsikuid tarvitada külmetushaiguste, kehvveresuse, unetuse, mälunõrkuse jt tervisehädade korral.
Moosiroosisordid
Kibuvitsadel on ka spetsiaalselt viljapõõsaks aretatud sorte, mille tõrsikud on suuremad ja vitamiinirikkamad ning põõsas ise saagikam kui looduslik liik. Palju sorte on aretatud Venemaal (’Krupnoplodnõi’, ’Jubileinõi’, ’Vitaminnõi’ jt), aga pole andmeid, kas neid Eestis saada on. Ka Saksamaa ja Rootsi kibuvitsasordid võiksid meile sobida. Rein ja Küllike Joost on soovitanud sorte ’Pierrette’, ’Dagmar Hastrup’, ’Red Dagmar Hastrup’, ’Mimmi’, ’Moje Hammarberg’.
