Öine kehasügelus. Kas stress või nõgestõbi?

Kodutohter
Nahalööbe ja kaasuvate vaevuste puudumisel on kõige sagedasem nahasügeluse põhjus kuiv nahk. | Shutterstock

Kas stress võib tekitada kehasügelust öösel magades või on tegemist nõgestõvega? Asja selgitab perearst Kati Paal.

Nahasügelusel võib olla palju põhjuseid, allergia on vaid üks võimalik variant. Kui allergia on uuringutega välisatud, tuleks mõelda pigem muudele põhjustele.
Nahasügelus võib olla tingitud mitmesugustest nahahaigustest, parasiitidest, ravimite kõrvaltoimest (vererõhku ja kolesterooli langetavad ravimid jpt), teatud süsteemsetest haigustest (nt maksa-, neeru-, kilpnäärmehaigused), aga ka psühhiaatrilistest ja neuroloogilistest haigustest.
Diagnoosimisel on abi teadmisest, millised nahapiirkonnad täpselt sügelevad; kas nahal esineb löövet või mitte; millised on kaasuvad haigused ja vaevused. Ülemäärane stress, täpsemalt ärevus või depressioon, võivad (öist) nahasügelust küll põhjustada, kuid harva on see ainus haigustunnus. Nahahaigusele viitab eelkõige nahalööbe olemasolu.
Nõgestõbe iseloomustab nahale tekkiv sügelev, kublaline lööve, mis taandub kiiresti pärast antihistamiinikumi (tsetirisiini, loratadiini, desloratadiini vms) tarvitamist.
Nahalööbe ja kaasuvate vaevuste puudumisel on kõige sagedasem nahasügeluse põhjus kuiv nahk, mis põhjustab häirivat sügelust eeskätt talvekuudel, kusjuures kõige kuivem kipub nahk olema säärte eespinnal. Kuiva naha teket soodustavad kõrge iga, sage pesemine, kare vesi, kuiv ruumiõhk ning üldine eelsoodumus kuiva naha tekkeks. Leevendust toob naha igapäevane kreemitamine rasvase baaskreemiga.

Sarnased artiklid