Kui tahad, et saunavooder oleks enda soovide kohaselt kas värvitu või toonitatud puidukaitsevahendiga töödeldud, tasub voodrilaudade töötlemine teha eraldi, enne sauna seina paigaldamist. Sellega on tagatud, et kui saunavooder kuivades kahaneb, ei hakka lauavahedest võõpamata pinda näha olema, mis juhtuks, kui seinavoodrit võõbata pärast paigaldamist.
Voodrilauad tasub ka 2–3 ööpäeva enne nende paigaldamist tuua siseruumidesse, et lauad saavutaksid ruumitemperatuuri – nii on tagatud laudade võimalikult minimaalne paigaldusjärgne kahanemine või paisumine.
Olgu sauna voodrilauad millisest materjalist tahes, tuleb enne nende paigaldamist veenduda, et sauna soojustus oleks korras! Üldiselt tasub voodrialune foolium välja vahetada, et oleks võimalik kindlalt selgeks saada, milline olukord on soojustusega fooliumi all. Fooliumpaberi kõik liitekohad ja läbiviigud tuleb katta alumiiniumteibiga ja kui mingil põhjusel vana fooliumisolatsoonikihti välja ei vahetata, tuleb kõik selles olevad augud hoolikalt kinni teipida.
Sauna voodrilauad võib paigalada püstiselt või rõhtsalt. Voodrilaudade alla peab jätma vähemalt 20 mm tuulutusvahe. Alusroovitist tehes peab arvestama ka võimalike lisatugedega, mis paigaldatakse voodrilaudade alla lavalaudise ja ka seinale kinnitatava kerise kinnitamiseks. Alusroovitise samm sõltub voodrist – tihti piisab roovitise sammuks 600 millimeetrist ja roovitiseks võib kasutada nt 22 x 100 mm hööveldamata lauda või 22 x 50 mm latti, mis kinnitatakse tugevasti karkassipostidele.
Kui roovi samm peab olema väiksem kui 600 mm, aga sauna seina karkassipostid on 600 mm sammuga, võib näiteks roovitise ka rõhtasetusega panna, et väiksema vahega roovitust saada. Kui paigaldatakse püstvooder, tuleb lisaks teha veel ka rõhtasetusega roovitis, et voodritagune tuulutus toimiks.
Roovitis peab olema kõigiti loodis! Kui sauna karkasseina postid ei ole päris jonksus, on mõttekas sein sirgeks ajada roovitise tegemise ajal kiilude abil.
Kõnealune saun on umbes 30 aastat vana ja see hakkas vajama korralikku remonti. Saunast taheti saada võimalikult kergesti hooldatav ja et selles oleks iidset vana saunaonni hõngu – seetõttu valitigi sisevoodriks kelopuidust voodrilaud.
Kelopuu on püsti kuivanud mitmesaja aasta vanune mänd. Aja jooksul on selline puu täiesti ära kuivanud. Kelomännil võib laiguti veel olla säilinud koort või on sellel samblikku; aga see vaid annab puu välimusele juurde.
Kelopuust valmistatud voodrilauad on igaüks omamoodi, sõltuvalt asjaolust, milline on olnud puu tüve- ja ladvaosa. Antud kelolaudade paksus oli 30–80 ja laius 150–200 mm. Kuna iga kelopuust voodrilaud on eri mõõtu ja erineva väljanägemisega, tasub need enne paika panemist ilusti ära liigitada. Kehvema väljanägemisega kelolauad pannakse nt saunalavatsi alla, kus need niivõrd silma ei torka.
