Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liikme Bruno Tammaru sõnul tasub jaanituleks aegsasti ja läbimõeldult ettevalmistusi teha, et jaaniõhtul ei haarataks juhuslike materjalide järele, mis võivad põletamisel keskkonda saastada. “Soovitame aias põletamiseks sobivad materjalid varakult kokku koguda ja tulease valmis seada, et lõkke tegemisel ei tekiks ahvatlust visata lõkkesse varasemalt kogunenud või ka peo käigus tekkivaid pakendeid ja jäätmeid. Jäätmete põletamine on ohtlik nii keskkonnale kui ka inimeste enda tervisele,” selgitas Bruno Tammaru.
NB! Seoses kestva suure tuleohuga ei tohiks kindlasti lõket metsas teha.
Lõkkes tohib põletada vaid puhast ehk immutamata puitu. Põletamiseks sobib hästi koduaias tekkinud kuivanud puuoksad. Kindlasti sobib põletamiseks ka puhas kiletamata paber ja papp. Ent viimase puhul tuleks eeskätt silmas pidada taaskasutamise võimalusi ja suunata väärtuslik materjal hoopis ringlusesse.
Ilmtingimata ei tohi lõkkesse visata näiteks kevadise suurpuhastuse käigus üle jäänud mööbliesemeid, riietusesemeid, rehve, ehitusjäätmeid, värvipurke ja muud kasutuks muutunud kraami. “Ohtlikud ained, mis nende materjalide põletamisel tekivad, on väga püsivad. Näiteks õhku paiskuvad mittetäielikul põlemisel tekkinud tahked jäätmed sadenevad mulda ja süües samast pinnasest kasvanud marju, puu- ja juurvilju jõuavad ohtlikud saasteained ka inimese enda tervist mõjutama. Enamus põletamisel tekkivaid aineid on vähkitekitava mõjuga,” rõhutas teema tõsidust Bruno Tammaru.
Meeles tasub pidada ka seda, et kõik majapidamises tekkinud pakendid on väärtuslikuks toormaterjaliks uute toodete valmistamisel. Seetõttu tuleks pakendidest vabanemiseks kasutada ettenähtud konteinereid ja suunata pakendid taaskasutusse.
