Peenramaale metsmaasikale
Taimi Paal
Metsmaasika taime kõrgus jääb olenevalt kasvukohast 5–20 cm vahele. | erakogu

Aina rohkem hobiaednikke soovib kätt proovida metsamarjade viljelemisega. Nende kasvatamine koduaias sai alguse paarsada aastat tagasi suureviljalise jõhvika kultuurtaimeks kohandamisest Maine’i osariigis USAs.

Seega pole metsamarjakasvatuse iga võrreldav teraviljade, viinapuu või mõne muu iidse kultuuri omaga. Ometi on metsamarjade viljelemisest nüüd saanud mõnel pool maailmas arvestatav (tootmis)ala ja hobiaednike eesmärk. Siin keskendume metsmaasikatele.

 

Ahvatlevad maasikmarjad
 

Roosõieliste sugukonda kuuluva maasika (Fragaria) perekonna levila on väga lai. Need mitmeaastased rohttaimed kasvavad nii valgusrikastel niitudel, teepervedel, kraaviservades kui ka raiesmikel.

Maasika perekonnas on kirjeldatud 20 liiki, leidub ka arvukalt liikidevahelisi hübriide, kellest tähtsaim on aedmaasikas. Aedmaasikas (F. × ananassa) aretati Inglismaal ja Prantsusmaal juba 1750. aastatel Põhja-Ameerikast pärineva virgiinia maasika (F. virginiana) ja Tšiilist toodud tšiili maasika (F. chiloensis) ristamisel. Aedmaasikas asendaski ajapikku Euroopa aedades juba Rooma ajast saati kasvatatud metsmaasika.

16. sajandi lõpuks edendati Euroopas metsmaasika kõrval veel kõrget maasikat (F. moschata) ja muulukat (F. viridis), hiljem ka Ameerikast pärinevaid liike. Maasikakasvatus oli populaarne mitte ainult maitsvate marjade, vaid ka taime raviomaduste pärast.

 

Suvesümbol ‒ metsmaasikas
 

Metsmaasikal (F. vesca) on Euroopas kaks eristatavat vormi: valgeviljaline ja kuumaasikas (F. vesca var. semperflorens). Viimane on olnud Kesk- ja Lõuna-Euroopas kultuuris juba mitu sajandit.

Metsmaasika taime kõrgus jääb olenevalt kasvukohast 5–20 cm vahele. Ta moodustab kas ühe või mitu üle lehtede kõrguvat õievart, millel areneb paar kuni 4–5 õit. Õitseb mais, esimesed avanenud õied võivad saada öökülma kahjustusi. Esimesed aromaatsd marjad valmivad soojal kevadel juba juuni teisel nädalal, tavaliselt siiski pärast jaanipäeva. Metsmaasikas paljuneb peaasjalikult võrsetega. Taimestikuta aladel võib sageli leida ka seemikuid, kuna seemnete idanevus on hea. Eriti hästi edeneb taim viljakamate metsatüüpide noortel raiesmikel.

Kuna metsmaasikas talub üpris hästi varju, ei pea koduaia peenar asuma täieliku päikese käes. Muld olgu kerge ja mitte ülearu väetatud. Loodusest varutud istikute vahe peenral 15 cm Kuna metsmaasikas kasvatab maapealseid võrseid nagu enamik aedmaasika sorte, võib teda kasutada haljastuses pinnakattetaimena, ka kiviktaimlas.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri Minu Aed.

Sarnased artiklid