Taasviljuvad ehk kahe marjasaagiga vaarikad. Sordid ja kasvatamise nipid
Liina Arus
Eestis on otstarbekas taasviljuvalt vaarikalt võtta ainul sügisene saak, mis on tavaliselt väga rikkalik. | Shutterstock

Kuigi aina rohkem kohtab meie aedades taasviljuvat ehk remonteeruvat ehk ka sügisel viljuvat vaarikat, tekitab värske vaarmari septembris-oktoobris ikka veel võõristust, sest traditsiooniline vaarikaaeg on siiski kesksuvi.

Taasviljuva vaarika kasvatamine annab suurepärase võimaluse tarbida värskeid marju sügisel, soodsate ilmaolude korral isegi oktoobri lõpuni. Taasviljuvate sortide kasvatamine ja hooldamine on üldjoontes sarnane suvel viljuvatega, kuid neil on ka omad eelised ja puudused.


Rikkalik teine korje

Taasviljuv vaarikas annab ideaalsetes oludes kaks saaki aastas, suvel ja sügisel. Suvine saak valmib ajal, mis on vaarikatele tavapärane – juuli teine pool ja augusti algus ning viljad asuvad eelmisel aastal kasvanud ja siis talvitunud vartel.
Sügisene saak valmib alates augusti lõpust ja viljad asuvad samal aastal kasvanud, puitumata võrsetel. Kahjuks aga need võrsed, mis sügisel vilju kannavad, on talvekahjustustele vastuvõtlikumad ja õrnemad.
Enamikel aastatel saavadki nad suuri kahjustusi, mistõttu jääb suvine saak pea olematuks. Eestis on otstarbekas taasviljuvalt vaarikalt võtta ainul sügisene saak, mis on tavaliselt väga rikkalik. Ühelt lopsakalt taimelt võib saada isegi 2 kg marju. Kuigi suuremad vaarikakasvatajad niidavad hilissügisel või varakevadel kõik taasviljuva vaarika varred maha, tasub kevadel koduaedades jälgida seda, kuidas vaarikavarred on talvitunud.
Kui talv on olnud vaarikatele väga soodne ning taimed kasvavad väga heas kohas, siis nii mõnelgi aastal saab taasviljuvatelt vaarikatelt marju ka suvel.
Mõnel üksikul aastal võib sügisene saak jääda hoopis tagasihoidlikuks, kuna hilisele ajale jäänud saak ei jõua lõpuni valmida.
Päikesevaese ja vihmase sügise korral võib kannatada ka viljade maitse ja kvaliteet, seda eriti hilissügisel ja sõltuvalt sordist. Väga vihmasel perioodil kipuvad marjad hallitama minema või hoopiski rüüstavad magusaid marju herilased ja vapsikud.


Taasviljuvale meeldib ka kergem muld

Kui vaarikale on sobilikumad mullad, mis on veidi raskemad või savikamad, siis taasviljuv vaarikas kasvab ja viljub edukalt ka kergematel muldadel.
Kuna sügise poole on tavaliselt piisavalt mullaniiskust, siis tema saaki ei mõjuta suvised põuaperioodid nii oluliselt kui tavapäraseid vaarikasorte. Samas mõjutab suvine põud noorte võrsete kasvu, see aga omakorda mõjutab saagikust.


Sügisel ei ussita!

Vaarikakasvatajate jaoks teeb taasviljuva vaarika eriliseks ühe olulisema kahjuri kahjustuse puudumine. Suvel kahjustab ja rikub vaarika vilju vaarikamardikas (tema tõukudest vastsed ehk lapsed on „vaarika ussid“), siis taasviljuva vaarika sügisesi vilju see kahjur ei kimbuta. Mõnel aastal võivad üksikud esimesed viljad olla „ussitanud“, see sõltub vaarika õitsemise aja algusest.
Põhjus, miks taasviljuva vaarika sügisesed viljad ei „ussita“, on väga lihtne. Nimelt vaarikamardika liikumise, paaritumise ja munemise aeg jääb mai lõppu, juuni algusesse, ajale kui hakkab tavapärane vaarikas õitsema.
Taasviljuv vaarikas aga alustab õitsemist juuli teisel poolel ja selleks ajaks on kahjur juba munenud ning tema vastsed on alles kasvamas ja nukkuma minemas. Kahjuks ei jää vaarikamardika poolt puutumata taasviljuva vaarika suvised viljad.

 

Palju põnevaid sorte

Taasviljuva vaarika saadaolevate sortide valik on üsna rikkalik – nende seas leidub nii punase kui ka kollase viljaga sorte. Enamik sortidest on vähemlevinud, vaid mõned neist on laialdasemalt kasutusel ja kasvatatakse tootmisaedades.

’Polka’. Aretatud Poolas, Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimekirjas. Tema viljad on koonilised, tumepunased, väga suured (kuni 5,5g) ja väga hea maitsega. Varred on püstised ja üsna seisukindlad, saab hakkama toestuseta. Üsna talveõrn, mistõttu suvine saak saadakse ainult pehmemate talvede järel. Sügisene saak on rikkalik.

’Polana’. Aretatud Poolas. Tema viljad on koonilised, tumepunased ja võrdlemisi suured (kuni 4,5g). Varred on püstised ja üsna seisukindlad ning ei vaja samuti toestamist. Sort on talveõrn, mistõttu suvist saaki enamasti ei anna.

’Babje leto’. Aretatud Venemaal, Eestis kasvatamiseks soovitatavate sortide nimekirjas. Tema viljad on ümmargused ja väikesemapoolsed (suvel 2,0g ja sügisel keskmiselt 2,8g). On hea talvekindlusega, mistõttu saab enamikel aastatel saaki nii suvel kui ka sügisel, kuid saagikus on tagasihoidlik. Vajab toestamist. Vilju kerge korjata.

’Gerakl’ (’Herakles’). Aretatud Venemaal. Tema viljad on ümmargused ja väga suured (kuni 5,5g), kuid küllaltki hapud. Sort on talveõrn, mistõttu suvist saaki enamasti ei anna. Varred tugevad ja püstised. Vilju kerge korjata.

Mida tuleb teada vaarikate istutamisel?

Sarnased artiklid