Kuni 65% naistest puutub kokku rasedusaegse hüperpigmentatsiooniga. "Kuigi täpne pigmendilaikude tekkepõhjus on seni teadmata, peetakse peamiseks tekitajaks hormoonide – östrogeeni ja progesterooni – rasedusaegset kõrgemat taset naise organismis. Nendel kahel hormoonil on leitud ka melaniini teket soodustav toime. Melaniini süntees allub hormonaalsele kontrollile ning seda kiirendab päikesevalgus. Progesteroon on seotud pigmendilaigu ehk melasmi tekkega, sest see stimuleerib epidermaalseid melanotsüüte," selgitab ämmaemand Anette Viljar.
Tekivad pea kõigil
Enamasti tekivad pigmendilaigud ehk hüperpigmentatsioon raseduse esimese trimestri jooksul, kui hormoonide tase oluliselt muutub. "Erinevates uuringutes on välja toodud, et järgmiste raseduste ajal võivad pigmendilaigud tekkida varem ja olla tumedamad kui esimese raseduse ajal," nendib ämmaemand.
Peaaegu kõigil naistel on raseduse ajal mingit sorti hüperpigmentatsioon – melasme võib esineda 14,5–65 protsendil rasedatest. Pigmendilaik võib tekkida nii näole – otsmikule ja põskedele – kui ka kehale.
"Tavaliselt leeveneb probleem iseenesest mõne aja möödudes pärast sünnitust, kuid võib minna kuni aasta, enne kui pigmendilaigud hakkavad heledamaks muutuma. Harvadel juhtudel ei kao pigmendilaigud üldse ja võivad olla seetõttu stressiallikas."
Anette Viljari sõnul on raseduse ajal parim pigmendilaike ennetada sellega, et vältida otsese päikese käes viibimist keskpäeval, kaitstes eriti õrna nahaga piirkondi, näiteks nägu, ning kasutades kindlasti päikesekaitsekreeme.
Ootamatu esilekutsuja
Pigmendilaigud võivad nahale ilmuda ka enne või pärast rasedust – mõnikord teadmata põhjusel. Erinevates kirjandusallikates on aga esile toodud ka suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ja pigmentatsioonihäirete vahelisi seoseid.
Ämmaemand tõdeb: "Ka sel juhul on pigmendilaikude tekkega seotud taas hormoonid, kuna need on otseselt seotud melaniini sünteesiga nahas." Seega võiks suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisel jälgida oma naha seisukorda. Ükskõik, mis põhjusel pigmendilaigud tekkinud on, soovitab Anette Viljar konsulteerida nahaarstiga, kes oskab anda soovitusi nende raviks ja edasiseks vältimiseks.
Päikesekaitse kolm sammast
Päikesekiirguse arukas kasutamine tervise huvides ja kiirguse ultravioletse osa kahjuliku mõju nõrgendamine tugineb kolmele sambale.
1. Päikese käes viibimise aeg
Päikese käes viibimise aega tuleb piirata oma nahatüübi järgi. Keskpäevast (kella 11–15) päikesekiirgust tasub vältida.
2. Kaitsev riietus ja peakate
Päikesekiirguse eest kaitseb riietus, sealhulgas peakate. Ultraviolettkiirgus peegeldub rõivastelt osaliselt tagasi. Mida kergemad ja avaramad on rõivad, seda halvemini need ultraviolettkiirguse eest kaitsevad.
Nahaarstid hoiatavad supelkostüümide ja ujumispükste eest, mis lasevad ultraviolettkiiri läbi ning võimaldavad sel moel end üleni päevitada, kuid tegelikult jätavad niisugused rõivad ka kaetud osa kehast täielikult ilma päikesekaitseta.
3. Kaitsekreemide kasutamine
Päikesekaitsekreemid takistavad ultraviolettkiirguse jõudmist nahani ja neid peaksid kasutama kõik inimesed. Kaitsekreeme vajavad aga eriti need, kellel on õrn nahk ja kalduvus päikesepõletusele; kelle naha päikesetundlikkus on suurenenud ravimite tarvitamise või kemikaalidega kokkupuutumise tõttu või kelle sugulastel on esinenud nahavähki.
Naha kaitsmiseks tuleb kasutada päikesekaitsekreemi iga ilmaga, ka näiteks päikesevaestel kuudel, kui tundub, et päikest polegi. Päikesekiirgus jõuab meieni ka läbi pilvede.
Allikas: Kodutohter
