Pisidžungel elutoas

Paula Ritanen-Närhi
Toataimed muudavad elutoa elavamaks. | Paula Ritanen-Närhi

Rohelised taimed loovad kodusse mõnusa olemise. On aeg toataimed uueks kasvuperioodiks ära hooldada.

Pimeda aja saabudes taimed muidugi mingil määral kannatavad, aga parimini tunnevad toataimed ennast siis, kui nende eest aastaringselt hoolt kanda. Hea tervise juures toataimed teevad rõõmu silmale ja hingele. Taimedest auruv rõskus lisab toaõhku sobivalt niiskust ja ka taimede kastmise järgselt aurub vett ka kasvumullast.

Taimed on ka rahustavad. Tuppa võib luua tõelise rohelise pisidžungli või siis piirduda paari suurema toataimega. Eriti just aeglasekasvulised palmid tasub hankida, kui nad on juba piisavalt suured.
 

Kergesti hooldatavad ja lopsakad
 

Kogukad toataimed on hinnalt kallid ja seega tasub väike lisapanustamine taimede hooldamisel end igati ära. Talve üleelamist saab soodustada taimelampide kasutamisega. Samas aga on erinevate taimede valgusevajadus ka erinev.

Forsteri kentiapalm (Howea forsteriana) on hinnatud pikaealine toataim, kelle algkodu on Austraalia lähistel Lord Howe'i saarel Kentia külas. Lehed on läikivrohelised; suured lehed koolduvad veidi allapoole. Kendiatele meeldib valguses olla, aga neid õnnestub kasvatada ka ilma taimelampideta. Toatemperatuuril tunneb kentiapalm end hästi aastaringselt või siis panna ta talveks mõne kraadi võrra jahedamasse kohta. Kasvumuld peab olema ühtlaselt niiske, sest kui juurtel ei ole piisavalt vett, siis taime leheotsad ja lehealged kuivavad. Ka veega piserdamine sobib kentiapalmile. Surnud lehed lõigatakse ära, kui need on lõplikult kuivanud. Kentiapalmi pott võib olla üsna kitsas ja alt kastetavasse potti istutatud taime pole vaja mitme aasta jooksul ümber istutada.

Kollakas pisipalm ehk kuldviljakpalm (Chrysalidocarpus lutescens) on üks armastatumaid toataimi. Paljude arvates on ta palmidest toas kõige vastupidavam. Liik on pärit Madagaskarilt, kus  kasvab kõrgeks ja laiaks puuks. Kuldviljakpalm kasvatab oma tüvelt uusi võrseid ja seega on taime kasvamine toataimenagi lopsakas. Kollakas pisipalm tunneb end hästi nii poolvarjus kui valguse käes – kui just lehed liiga tugeva otsese päikesevalguse käes ei ole. Kasvumulda tuleb tihti kasta, sest see ei tohi ära kuivada. Kuldviljakpalmi jaoks soovitatakse altkastmispotti, mille on piisavalt mahukas anum vee jaoks. Ka vihmutamine on sellele taimele hea.
 

Palmiveetlus
 

Varjutaluv vääris-mägipalm (Chamaedorea elegans) on pärit Mehhikost ja Guatemalast. Vars on tal õrn ja neid taimi tasub ühte potti rohkem istutada. Vääris-mägipalmi kasvumuld tuleb ühtlaselt niiske hoida, aga pealmine mullakiht võib vahel ka kuivem olla. Palmi kuivanud lehed võib vahepeal kääridega lihtsalt ära lõigata.

Leedipalm (Rhapis excelsa) on püstise kasvuga palm Hiinast. Taime lehed on otstest saagjad ja tal on mitu vart. Risoomisttõusvatest külgvõrsetest kasvab põhivarrele lisa. Lopsakaimalt kasvab taim valgusrikkas paigas. Leedipalmi kasvumuld olgu niiske, aga mitte märg. Taimele soovitatakse savipotti, mis mullast liigse niiskuse välja imeb, aga taime ei tohi lasta ka ära kuivada. Leedipalmi võib hoida aastaringselt toatemperatuuril, aga jahedam talveaed oleks talle talveks parim koht. Suveks võib leedipalmi õue viia, aga varjulisse kohta.

Ümaralehine lehvikpalm (Livistona rotundifolia) on pärit Indoneesiast ja Filipiinidelt.

Kalasabapalmid (Caryota) on pärit Indiast. Mõlemate kaunite palmide kasvatamisel elutoas on keerukas see, et õhuniiskus peab küllatki suur olema.
 

Rohelised võimalused
 

Rohelised toataimed lepivad tavaliselt vähema valgusega kui õitsevad toataimed. Ka ilma taimevalguseta toas hästi kasvav tõlvlehik (Spathiphyllum) on üks vastupidavamaid toataimi, kes ka õitseb.

Palmilaadse mulje saab ka mitmetüvelistest draakonipuudest (Dracaena), kellest roheliste lehtedega taimed vajavad vähem valgust kui kirjute lehtedega. Draakonipuid peab korrapäraselt kastma, sest nende leheotsad kipuvad kergesti kuivama.

Sulgvõhk (Zamioculcas zamiifolia) talub ka sügavat varjus olemist. Päris pimedas ei pea vastu muidugi ükski roheline taim. Valguse käes kasvab sulgvõhk lopsakaks ja läikivaleheliseks.

Sulgvõha paksud lehed talletavad vett, mistõttu taime peab talvel vaid harva kastma. Liigne kastmine ja liigne hämarus tapavad selel taime aga kindlalt. Muld potis kastetakse ühekorraga märjaks ja antakse sel siis taas ära kuivada.

Valgusrikkasse kodusse võib hankida väikest puud meenutava vesipahhiira (Pachira aquatica), kellel on palmiktüvi ja ladvas liitlehed. Taim tahab korrapärast kastmist ja vihmutamist.

Tääkliilia (Yucca) vajab samuti valgusküllast kohta. Muld kastetakse ühekorraga tublisti niiskeks ja siis peetakse mõni päev vahet. Kolletama haknud lehed lõigatakse ära otse tüve pealt.

Viigipuude (Ficus) perekond on suur ja paljud neist kõlbavad toataimedeks. Soosituimad liigid on bensoe-viigipuu, kummipuu ja väikeseviljaline viigipuu. Ka jaapani fatsia, kookospalm ja toakuusk kasvavad väikesteks puudeks tubasteski tingimustes.
 

Kevadel lisa
 

Toataimede valikul on tähtsaim selgeks teha, millised on valgustingimused paigas, kuhu taim tahetakse paigutada. Kasvupaiga valgustingimusi saab muidugi parandada taimevalguslampidega erivalgustites või siis päevavalgustorudega kardinvalgusena.

Kõige valgem koht taimede jaoks on muidugi akna läheduses, erit veel otse selle ees. Toa hämaraim koht on tihtipeale akna kõrval. Mida sügavamal ruumis ollakse aknast, seda vähem jätkub sinna looduslikku valgust.

Taimede kastmist kergendab altkastmisega pott, aga muidugi õnnestub kastmine ka teiste pottide puhul. Kui kastmine vahel kipub ununema, on hea jätta veega täidetud kastekann taimede kõrvale. Liigse niiskuse vältimiseks mullas tasub sõrmedega enne kontrollida mulda ka sügavamalt, enne kui hakata taimedele juua andma.

Väetada võib taimi kas kastmisvette pandud väetisega või mulda torgatavate väetispulkade ja kapslitega. Kastmisega taimedele väetist anda on hea selle poolest, et väetise hulka on hea kiiresti reguleerida – kas lisada või vähendada, olenevalt taime kasvuvõimsusest.

Igas nädalas korra tasub taimi ka lähedalt vaadelda, et neile ei oleks taimekahjureid siginenud. Tolm ja võrguniidid tuleb koheselt ära pühkida ja olukorda jälgida.

Uued taimed tuleb vanadest veidi eemal hoida, et võimalikud kaasatulnud taimekahjurid edasi ei leviks. Eriti ettevaatlik tuleb olla teiste kodudest enda koju taimede toomisel; aiapoodides muidugi osatakse kasutada bioloogilist kahjuritõrjet.

 

Kas toataimed tekitavad aevastamist?


Olgugi et taimed toodavad hapnikku ning puhastavad õhku mürgistest gaasidest, võivad need mõnedele inimestele siiski allergiat tekitada. Sümptomiteks võivad olla näiteks silmade punetamine, nohu, köha või nahaprobleemid.

Taimede lehed tasub alati puhtad hoida. Eriti just bensoe-viigipuu lehtedele tekkiv tolm koos taime enda eritistega võib toaõhku lendununa tekitada allergikutele allergiaseisundeid. Vees kasvatatavad taimed võivad sobida neile allergikuile, kes ei talu märga mulda.

Sarnased artiklid