Põhumaja saab ehitada plaatidest ja moodulitena
Kairi Oja
Looduslikest materjalidest ehitamine ei ole iseenesest kallim kui tehismaterjalidest ehitamine. | Shutterstock

Kui veel mõned aastad tagasi olid põhumajad veel üsna haruldane ja eriline nähtus ning neid leidus Maarjamaal vaid käputäis, siis praeguseks on teadlikkus põhumajast ning teistest looduslikest materjalidest ehitatud elumajade tootjail käed-jalad tööd täis.

Põhumajad on muutunud tõepoolest ihaldusväärseks ning see tähendab, et paljud maja ehitamise planeerijad kaaluvad väga tõsiselt just looduslikest materjalidest ehitamist. „Minu hinnang toetub messidel külastajatega toimunud vestlustele. Teadmine ja teadlikkus on arenenud väga jõudsalt,“ räägib Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg.
„Põhumaja on terminina küll kasutatav, kuid üldisemalt nimetaksin teema veidi ümber: on tehismaterjalidest majad ja looduslikest materjalidest majad. Tehismaterjalid on nafta-keemiasaadused: kiled, plastikud jms,“ selgitab ta.


Põhumaja saab valmistada plaatidest
 

Kodu Kuubis valmistab maju põhuplaadist, mis on kompaktsem lahendus põhupakkidest majade asemel. Põhuplaadid valmistatake nisupõhust. Pärast mitmesuguseid kvaliteediteste puhastatakse põhk teradest ja kivikestest ning pressitakse kuumuse ja rõhu koosmõjul tihedaks plaadiks, mida hoiab koos põhust kõrge temperatuuriga väljuv liimaine nimega ligniin; muid liimaineid plaadi sisse ei lisata.

Kõik plaadid kaetakse taaskasutatud papiga, et neid saaks koheselt viimistleda. Niisiis: selliselt ehitatud maja ei näe küll välja kui põhumaja, kuid sisemus on soe, kavaliteetne ja looduslähedane.

Looduslikeks materjalideks loetakse puitu, põhku, savi, lupja ja puidukiudu. Põhust põhuplaatide tootmine muudab ehitusplatsil materjali kasutamise palju ajasäästlikumaks. „Mõtlen just võrreldes toormaterjalina põhu kasutamise kiirusega,“ täpsustab Selg.

Plaadis olev põhk on muutunud võrreldes tooraineks oleva põhuga tugevamaks ja kestvamaks. Teame ju, et ürgajal põletati noole- ja odaotsi nende tugevamaks muutmiseks lõkkes. Plaadis oleva põhuga on käitutud sarnaselt. See on võrreldes algse materjaliga oluliselt tugevam ja kestvam.

Kui palju põhumaju mullu Eestis üldse ehitati ning kus need täpsemalt asuvad, Mikko peast öelda ei oska. „Meie ehitasime eelmisel aastal põhuplaatidest kaks uut maja ja tegime tõsise renoveerimise neljale majale. Üks uus maja asub Harjumaal ja teine Pärnumaal.“
 

Pole kallim muudest ehitusviisidest
 

Looduslikest materjalidest ehitamine ei ole iseenesest kallim kui tehismaterjalidest ehitamine. „Hind tõuseb, kui soovitakse peegelsiledat seina ja „kõik ühest nupust” lahendusi. Aga kui räägime hoonest, siis selle ehitamine ei ole kallis. Olulise osa kodu lõpphinnast annavad aga just siseviimistluse valik, millist sanitaartehnikat soovitakse ja võimalikud infotehnoloogilised lahendused,“ valgustab Mikko ja lisab, et väga oluline on maja planeering ning asetus ilmakaarte suhtes.

Mikko sõnul sobib looduslikest materjalidest maja ennekõike iseennast väärtustavale inimesele, kellele ei ole ükskõik ka planeedi Maa ning järeltulevate põlvede tulevik. „Tegelikult soovitan põhuplaadist maja ehitamist igaühele. Minu teadmise juures on see ka minu enese valik number üks,“ kostab ta.

Põhuplaati on võimalik kasutada igal remonti tegeval meistrimehel ka ise. Kuna põhuplaati saab lõigata puidu lõikamiseks sobivate riistadega ning kinnitada puidule mõeldud kruvidega, sobib see ideaalselt puithoonete värskenduseks või lisasoojustuseks.

Suurimaks põhumajade miinuseks on asjaolu, et oskamatul ehitamisel jäävad eelised saavutamata. Tehismaterjal, mis ei idane ega mädane (võib küll hallitada või muidu vastik olla), ei hävi. Looduslikest materjalidest õigesti ehitatud kodus on mugav ja mõnus elada. „Ja mis peamine – hilisemad mugavused on kogu aeg tasuta käepärast, sa ei pea kunstlikult õhku niisutama või tehnika abil õhku jahutama,“ julgustab Mikko otsustama looduslikest materjalidest eramute kasuks.


Rajatav mistahes vundamendile
 

Mikko räägib, et põhumaja saab rajda sisuliselt igale vundamendile. „Võimalikud on kõik vundamendivariandid. Soovitame plaatvundamenti, millesse on pandud põrandaküttetorud, aga võimalik on ka lint- või isegi postvundament,“ kirjeldab ta.

Eelnevalt loetletud variandid on Mikko sõnutsi mõistlik valik just põhuplaadi kasutamisel, teiste põhumaja variantide juures see ei kehti.

Ehitusel peamiselt looduslikke materjale kasutava ettevõtte Natuurehitus juhatuse liige Allan Kokkota ütleb, et nende ehitatud põhumajad toimivad kui hea sisekliimaga energiasäästlikud kodud.

Ühtekokku on Natuurehitus ehitanud põhumaju üksteist aastat, viimasel ajal on nende osakaal Kokkota kinnitusel ettevõtte tellimistes vähenenud, samas tuntus ühiskonnas ilmselt kasvanud. Läinud aastal Natuurehitus ühtki põhumaja ise ei ehitanud, osales vaid ühe põhumaja krohvimistöödel Kose vallas.

 „Põhumajade tellijad on tavaliselt väga huvitatud oma maja ehituse protsessist ning tihti osalevad ka ise ehitustegevuses,“ märgib Kokkota ja lisab, et põhumajad moodustavad ligikaudu kümnendiku ettevõtte käibest.

 

Põhumajagi saab ehitada moodulitena

 

Põhumajad erinevad Kokkota sõnul tavalistest majadest eelkõige seinakonstruktsiooni poolest. Põhitrendid, nagu automatiseerimine ja tehases soodsates tingimustes moodulite ehitamine, kehtivad ka põhumajade suundumuses. „Tehakse nii välisseinamooduleid kui ka põhust ehitus- ja viimistlusplaate,“ lisab ta.

Ka tema toonitab, et põhumaja ei ole odavam ega kallim kui tavaline maja; pigem on hinnakujundajateks paljud igast konkreetsest objektist sõltuvad faktorid, nagu krundi aluspinnas, maja arhitektuuri minimalistlikkus või keerukus, fassaadi- ja siseviimistlusmaterjalid ning tehnosüsteemide energiasäästlikkuse ja keerukuse tase.

„Põhumajade puhul on põhk tavaliselt kasutusel ainult seinakonstruktsioonis ning seinte kogumaksumus maja koguhinnast varieerub umbkaudu 5–15% vahel, seega väike kõikumine üksnes välisseinamaksumuses ei oma lõplikku ja kaalukat mõju maja kogumaksumusele,“ kommenteerib Kokkota.

Põhumaja soovitaks Kokkota ennekõike eelarvamusteta arukale keskkonnateadlikule sihtrühmale – inimestele, kes on valmis võtama vasutuse enda ümber toimuva suhtes ja kelle elukorraldus, elatus- ja elukvaliteedi tase võimaldab hoolida juba suuremast kogukonnast kui üksnes oma pere.

„Põhumaja põhiline hea külg on seinakonstruktsiooni väiksem keskonnakoormus ehk primaarenergiasisaldus. Hea soojusisolatsiooniga seinamooduli valmistamiseks kulub väheb loodusest ammutatavat energiat kui analoogide puhul,“ selgitab ta.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid