Olulised asjad, mida meeles pidada:
• Aed saab alati alguse majast ja selle peamisest vaatest aeda.
• Aed peab majaga haakuma, seda täiendama.
• Kui plaanid aeda alguses kujundada paberil (mis on hea mõte), on sul kindlasti vaja õiges mõõdus aia asendiplaani.
• Aiaelu käib peamiselt terrassidel, need plaani esimesena.
• Terrass olgu pigem suur kui liiga väike. Sinna peab ära mahtuma peamine elutegevus koos laua, toolide, päevitustoolide ja muu soovituga. Nende ümber on vaja ka liikumisruumi. Minimaalne terrassi suurus on 4 x 4 m.
• Kuigi sulle võib tunduda, et muru on peamine, mille pärast sai ostetud aiaga maja, siis tegelikult ei veeda sa enamikku aega rohul, sest see võib olla kastene, pärast vihma märg või pinnas muidu niiske. Muru on hea mänguks, kuid reeglina armastame me siiski oma jalge all kõva maad, ka päevitustooli puhul.
• Autode parkimine ei pea olema peamine, mida tänavalt vaadates maja ees näha. Pigem olgu see hästi kujundatud eesaed.
• Auto sissesõidutee laius peab minimaalselt olema 3 m, parkimisala laius 4 m.
• Jalgtee olgu minimaalselt 1,1 m, parem, kui 1,2 m. See laseb kahel inimesel kõrvuti käia.
• Grillimise ja õhtuse istumise ala ära vii majast kõige kaugemasse aianurka, sest kui sul puudub seal väliköök ja kõik vajalik on majas, siis sa ei jaksa lõputult edasi-tagasi käia. Arvatavasti ei veeda sa seal sel juhul ka palju aega.
• Aia kujundamise sisu ei ole taimed, kõige tähtsam on paika panna eluks vajalikud alad. Taimedega sisustad vaid aia, annad sellele iseloomu – need on nagu padjad ja kardinad maja sisustamisel.
• Õiged taimed õigesse kohta – siis on kõik õnnelikud.
• Taimealad piira murust mõne piirdega, olgu see metallist, puidust või kivist. Plasti ei soovita, sest see kerkib külmaga üles ning samuti ei pruugi olla vastupidav.
• Ära karda tuua aeda puid. Me vajame pea kohal olevat kolmandat mõõdet selleks, et tunda end hubaselt ja turvaliselt. Kõige lihtsam on seda aias saavutada puudega. Ka kõige väiksemasse aeda saab istutada ühe väikese puu.
• Ühest või paarist puust siiski ei piisa, et naabri aknast avanevat vaadet varjata. Niisiis on vaja otsustada mõne heki või osalise heki kasuks. See ei pea alati olema elupuust, võib valida ka heitlehise põõsa, sest elu aias käib eelkõige kevadel-suvel-sügisel, mitte talvel. Väärikana mõjuvad veel nii dekoratiivne vahesein kui sõrestik.
Mida teha siis, kui su aias veel midagi ei ole?
Kui sul on tühi aed ning täiesti vabad käed, soovitan esimese asjana hetkeks aeg maha võtta ja jääda jälgijaks, et aru saada, mida su aed endast kujutab. Millised on avanevad vaated, mida peaks varjama, et aiaelu hubaseks muuta, kuidas liigub päike, kui palju on tuult, kui niiske või kuiv on pinnas, kuidas see kõik hooajati muutub.
Kui see on selge, kirjuta kõikide pereliikmete mõtted ja soovid aiaga seoses punktidena üles. Siin võib selguda nii mõndagi, millega alguses ei oska arvestada, kuid mis hiljem vajab ümbertegemist. Järgmisena võta tühi paber, visanda sinna võimalikult suurelt oma aia piirid ja maja. Siis märgi peale põhjasuund ja kolm päikest – hommikune, päevane ja õhtune –, liikumas ümber su aia. Võta teine paber ning joonista sinna hulk ringe. Iga ringi keskele kirjuta üks kokkulepitud soovidest, näiteks hommikuterrass, söögiterrass, grilliala, kompostihunnik, viljapuud, mäng jne.
Seejärel võta oma aiajoonis ja hakka ringe joonisele paigutama. Mõtle iga ringi puhul läbi plussid ja miinused, kuhu see ala paremini sobiks, kuhu oleks rohkem päikest vaja, kas seda ala peaks kohe aknast või terrassilt näha olema, kui lähedal ta peaks olema majale jne. Sellega paned alad funktsionaalselt paika ning oled hiljem õnnelik, et kõik sai mugavalt ja mõistlikult paigutatud. Nüüd ühenda need ringid ehk alad omavahel sirgjoontega, mis peavad olema ühendatud teega. Kõikide liikumiste keskmeks peab jääma terrass, kõik liikumised algavad ja lõpevad terrassiga. Kuhu ei ole tihedamat liikumist ette näha, sinna ära joont tõmba. Laste mängumaale ega viljapuuaeda ei pea ju ilmtingimata mööda teed minema, piisab murust.
Nüüd saab edasi liikuda mitmeti. Kui suudad ja tahad aiaplaani teha alguses valmis paberil, võid seda proovida, sest nii tehes väldid suuremaid eksimusi. Samuti saad lihtsama vaevaga materjalide mahtu arvestada ning muid plaane teha. Võta aluseks oma aia õiges mõõdus asendiplaan. Kõige parem on mõõt 1 : 100, sest siis on lihtne tavalise joonlaua abil vahemaid mõõta (1 cm = 1 m). Kui asendiplaan on muus mõõdus, näiteks 1 : 500, siis lase see koopiakeskuses suurendada.
Järgmisena mõõda kas joonisel või majas ära kõige olulisem aken, uks või aknakompleks, millest avaneb peamine vaade aeda. Kui see on 90 cm kuni 1,5 m, saab sellest sinu aia nähtamatu alusruudustik, millele servi mööda liikudes on lihtne paika panna aeda tekkivad alad. Kui aknakompleks on suurem kui 1,5 m, jaga see võrdseteks osadeks. Saad selle ruudustiku joonistada nüüd joonlaua ja pliiatsiga üle kogu oma aia. Esimene ruut tekib valitud ukse või akna juurde ning liigub sealt sama sammuga edasi aeda.
Oma kujunduse võiksid teha uuele, pooleldi või täienisti läbipaistvale paberile (kalka on selleks parim), sest nii saad mitmeid kordi plaani parandada, kustutada ja muuta. Alade servad hakkavad tekkima ruudustiku joontele. Kui järgmine ruudu serv on liiga kaugel, võid ruudu ka täpselt pooleks jagada või siis kasutada veerandikku.
Alati alusta kujundamist terrassist, mis peab olema maja taga või küljel, kus on mõnusaim päikeseline koht. Anna sellele piisavalt palju suurust ning kui sinna on plaanitud erinevaid tegevusi, siis joonista pigem mitu terrassi, mis on omavahel seotud. Igaühele võiks anda oma iseloomu seda veidi muutes, kas siis puidujooksu erineva suunaga, taimealaga terrasside vahel või nende erineva kõrgusega. Võimalusi on mitmeid.
Pärast terrassi paika saamist planeeri majaesise ala parkimine ja sissesõit, samuti jalgtee tänavalt majani. Püüa parkimine viia veidi rohkem maja või aia küljele ning kui saad, liigenda seda suurt kiviala erinevate mustritega, võid määrata eri värvi või eri suuruses kivid jalg- ja autotee jaoks. Ülejäänud ala võiksid ära kujundada nii, et eesaed ei tunduks liiga tühi ja igav. Parkimist võib peita kõrgem hekk, teid ääristada taimealad või poolmadalad hekid. Miks mitte tuua eesaeda ka mõni tore fookuspunkt, millele püüda nii mööduja kui ka saabuja pilk, olgu see siis efektne taimeala, kaunis puu või valgustatud skulptuur. Eesaed võiks olla möödakäijale osaliselt avatud ja majale ilus täiendus.
Järgmisena planeeri tee eesaiast tahaaeda, terrassile. Mõtle, kas vajad teed kahele poole maja või piisab ühest. Liiga palju sillutist ei anna aiale väärtust juurde ning on ka kallim. Aga kui on vaja liikuda mõlemalt poolt, tuleb see nii kujundada. Kui maja ümbritsev praktiline pool on paika saanud, meenuta ülejäänud ringide asukohti ning määra joonisel ka neile täpsem asukoht, kuju ja suurus.
Grilliala võiks jääda majaterrasside lähedusse, kui see ei ole just suveköögi juures. Turvalisuse mõttes võiks see olla sillutatud. Lastele olgu aias mõni päikeselisem koht mängimiseks, seal on kõige olulisemad hommiku- ja päevapäike. Samuti tahavad päikest tarbeaed ja ürdiala. Andes neile kindlat vormi, mõtle alati läbi nende praktiline suurus. Ei ole mõtet kujundada liiga suuri ürdipeenraid, kuhu ei pääse taimi lõikama ega hooldama, või liiga väikest laste mängumaad, sest batuudid-kiiged nõuavad rohkem ruumi. Kontrolli oma valmivate alade suurus alati joonlauaga üle.
Kui kõik alad on leidnud oma koha, pehmenda aeda taimedega, piiritledes nendega terrasse või peites alasid hekkide taha. Nii tekivad erinevad aiaruumid. Anna ka neile oma kindel joon, lõpp ja algus, sest taimealad tuleb murust millegagi piirata. See vähendab hoolduse vaeva. Vaata oma valmis plaani ja hinda, kas seda on ilus vaadata. Kas see tundub terviklik või on liiga tühi või liiga täis? Kui sa ei ole rahul, muuda midagi. Esimese korraga ei peagi kõik perfektselt välja kukkuma, see on protsess.
Kui sa ei suuda paberile panna oma mõtteid, siis mine aeda ja tee see töö praktiliselt ära seal. Varu endale mõned rullid värvilist märkimispaela ja hunnik tokke, mida maasse lüüa ning mille ümber keerata pael. Siis tee eelnevalt ülesloetud sammud ära otse aias. Alasid maha märkides ei pruugi sa saada täielikku ettekujutust sellest, kui ühtsed need hakkavad välja nägema, kuid sa saad aru, kui suured või väikesed need on. Kui sul on majal teine korrus, siis on ülevaade muidugi parem. Lase nendel aladel seista märgituna, mõtle rahulikult ja kujuta ette, kuidas ja kui hästi need võiksid toimida. Kui oled tulemusega rahul, tee endale väike mõõdujoonis, kuhu kanna vaba käega peale mõõdud hilisema rajamise ja mahtude arvutamise tarvis.
Hea kujundamise spikker:
• Aed saab alguse suuremast akendekompleksist või aeda avanevast uksest. Sellest kujuneb ruudustik või mõõdud, mis sind kujundamisel aitavad.
• Hea lõpptulemuse saad, kui aeda tekkivad vormid näevad joonisel välja nagu üksteisega veidi kattuvad ruudud, ristkülikud või ringid. Näiteks terrass ei pea algama ega lõppema täpselt maja seinaga, vaid veidi seespool või liikuma hoopis üle maja nurga. Vastasel juhul tundub, nagu oleks ta majale otsa pandud, mitte osa sellest.
• Maja vahetus läheduses kopeeri alati maja poolt etteantud jooni – terrassid, taimealad ja teed võiksid minna paralleelselt või risti majaga, sest n-ö käega veetud vabakujulised jooned hakkavad mõjuma imelikult ega pruugi välja näha ilusad.
• Vabamad jooned, ringid ja kaared võiks jätta aladele, mis on majast ja muudest hoonetest eemal. Seal on neil hingamisruumi ning nad pääsevad paremini mõjule, olles vabad maja geomeetriast.
• Aia muudavad hubaseks erinevad aiaruumid. Korraga ei saa tekitada põnevust ja samas säilitada kõiki vaateid. Säilita ilusaim vaade ja rõhuta seda, ülejäänud osa muuda põnevamaks erinevate ruumide läbi. Aed tundub suurem, kui seal on erineva iseloomuga aiaruumid ning aia piirid ei ole terrassilt kohe näha.
• Materjale vali majast lähtuvalt – sillutise värv võib olla mõni selline, mida on kasutatud maja juures, materjal laenatud samuti majalt. Võid kaasata ka mõne uue värvi, kui see muudab aia elavamaks. Samas ära kasuta liiga palju erinevaid materjale ja värve, vähemaga saad parema, ühtsema lõpptulemuse.
• Su kujundus on dünaamilisem ning aed huvitavam, kui kujundad terrassi- ja taimealad veidi erineva suurusega, mitte ei korda sama suurust palju kordi. Paar kordamist on hea, kuid sellest piisab.
• Enne taimede valimist tee kindlaks, milline on pinnas – märjem või kuivem, savine, liivane, turbane, happeline. Kui palju saab taimeala päikest? Seejärel mõtle, kui suuri taimi antud alasse vajad. Järgmisena vali värvikooslus (pastelne, kontrastne, soojad toonid, ühevärviline) ning lõpuks koosta nimekiri võimalikest taimedest, mis sinu aia tingimustesse sobivad. Hakka nimekirja koomale tõmbama, jättes sinna sellised, mis sulle väga meeldivad ja mis pakuvad midagi erinevatel hooaegadel. Kasuta valitud taimi pigem massina kui ühe-kahekaupa. Vähemusse võiksid jääda vaid tõelised staarid-pilgupüüdjad, kes teistest selgelt eristuvad või on väga erilised. Ent ka neid tuleks plaanida vähemalt 2–3 tükki.
Kui sul üldse veel aeda ei ole, kuid on kavas soetada aiaga elamine, siis kaalu järgnevat:
• Vali parima suunaga krunt – terrassi- ja aiaala võiks jääda hommiku- ja päevapäikesesse või päeva- ja õhtupäikesesse.
• Suurte kalletega krunti on palju keerulisem kujundada ja ka kallim rajada.
• Rohke puudega ehk kõrghaljastusega krunt ei pruugi sobida, kui tahad lopsakat, rikkaliku taimestusega aeda. Nimelt selgub kohe plaanimise alguses, et päikest on liiga vähe, puud võtavad taimealadest jõu, muru ei kasva jne.
• Uuri, kui niiske on krundi pinnas, sest väga märg esitab rohkem väljakutseid nii kujundamisele kui ka rajamisele.
Mida teha siis, kui su aias midagi juba on, kuid suurem osa sellest ei rahulda sind?
Kui aias on kohti, mis on sulle vastukarva, analüüsi need kohad läbi, millega sa suudaksid elada ja millega kindlasti mitte. Vahel piisab terrassi kuju muutmisest või suurendamisest või sellele värske ilme andmisest, et pilt saaks parem. Mõned taimealad võid paigutada ümber terrassi, lahenduseks võib olla ka, kui osaliselt muudad olemasoleva sillutise joont või mahtu. Kui kõik tundub vale, tuleks aed siiski täiesti ümber kujundada. Kui vähegi võimalik, püüa alles jätta suured puud, kui sa ei ela just metsas, sest noore puu sirgumine võtab aastaid. Ka vanast õunapuust saab lõikamise ja väljavalgustamise abil mõnusa iseloomuga skulptuuri.
