Puuke peab kartma ka sügiskuudel
Kaidi Reinart
Puugi saamiseks ei pea tingimata metsa minema, vaid piisab maakodus toimetamisest. | Shutterstock

Ekslikult arvatakse, et sügisel puugihaigusi ei saa, sest puugid on ohtlikud ainult mais-juunis. Tegelikult püsib puugioht kuni külmade saabumiseni. Sama kaua püsib ka võimalus nakatuda. Kuidas olla kindel, et sa ei ole nakatunud puukentsefaliiti või -borrelioosi? Millised on põhilised sümptomid ja millal tasub teha analüüsid?

Puugi saamiseks ei pea tingimata metsa minema, vaid piisab maakodus toimetamisest või pargis pikniku pidamisest. Puukide kõrghooaeg kestab maist oktoobrini. Nad on aktiivsed siis, kui õhutemperatuur on üle 5 kraadi.
Üle maailma on teada kümneid puukidega ülekantavaid haigusi, kuid kõige sagedasemateks on puukentsefaliit ja -borrelioos. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulub puukentsefaliidi leviku poolest Euroopas tippu. 2018. aastal registreeris terviseamet 85 puukentsefaliidiga nakatumise juhtu ning seetõttu pannakse kõigile südamele, et puukentsefaliit on raske haigus, mille vastu tagab kaitse vaid vaktsineerimine.

 

Kaks ohtlikku haigust
 

Entsefaliiti ehk peaajupõletikku tekitab viirus, mida puugid eritavad verre süljega. Haigus kulgeb sageli kahefaasiliselt. 1–2 nädalat pärast puugihammustust ilmnevad viirusega nakatumisel gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaluga. Vaevused kestavad kuni nädala, misjärel enamik inimestest paraneb.

Haigus ägeneb ligikaudu igal kolmandal nakatunul: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, valguskartus, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ägenemise korral peab kindlasti arsti poole pöörduma, kuna entsefaliidi põdemise tagajärjed võivad olla äärmiselt rasked.

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi on kõige sagedasem puukidega leviv haigus Euroopas ja Eestis. Selle vastu ei saa vaktsineerida.
Kui puukentsefaliidi puhul kandub viirus edasi puugihammustuse hetkest, siis borrelioosipisiku saamiseks kulub mitu ööpäeva või kauemgi. Seega tuleb sisseimenud puuk nakatumise vältimiseks võimalikult kiirelt eemaldada. Haiguse varajane avastamine on ülitähtis, sest ravile allub see enamasti hästi.

 

Kuidas borrelioosi ära tunda
 

Puukborrelioos võib põhjustada naha, südame, liigeste ja närvisüsteemi kahjustusi. Haigustunnused ilmnevad 1–2 nädala pärast, vahel isegi kuid hiljem. Borrelioosi nakatumisele viitab hammustuskohta tekkinud kindlapiiriline, vähemalt 5 cm diameetriga punetav laik ehk erüteem, mis tasapisi laieneb. (Tasub teada, et kiiresti tekkiv ja päeva-paariga mööduv punetus ei ole enamasti seotud borrelioosiga). Samas ei pruugi kirjeldatud nahalöövet alati tekkida.
Puugiga üle kantud haigustele võivad osutada ka palavik, peavalu, liigeste paistetus või valu ja lihasevalu. Selliste nähtude korral tuleks pöörduda arsti poole.
Hilisemas staadiumis võib borrelioosi tagajärjel tekkida näonärvi halvatus, ninatiivale või kõrvalestale sinakas-punakas valutu sõlm, liigesepõletik ning vahel kaasneda ka ajukelmepõletik ehk meningiit.

 

Vajaduse korral lase teha analüüsid
 

Meditsiinilabori Synlab nakkushaiguste valdkonna juhi dr Paul Naaberi sõnul muutuvad borrelioosile viitavad antikehad veres määratavaks tavaliselt 4–6 nädalat pärast nakatumist ehk puugihammustust. Varem tehtud vereproov ei pruugi nakatumist veel tuvastada.

Dr Naaber ei soovita niisama testida: "Kui vaevused puuduvad, pole mõtet igaks juhuks uuringuid teha, need on vajalikud vaid borrelioosile viitavate sümptomite olemasolul. Nakkuse kahtluse korral tuleks uurida inimest ennast, mitte puuki, sest haigustekitaja leidmine või mitteleidmine puugil ei kinnita ega välista nakkust inimesel."

* Immunoglobuliin M (IgM) analüüsi positiivne tulemus osutab hiljutisele puukborrelioosi nakatumisele, negatiivne tulemus näitab aga nakkuse puudumist või on testima tuldud liiga kiiresti ja antikehasid pole veel tekkinud.

* IgG analüüsi positiivne tulemus viitab varem läbi põetud haigusele või haiguse hilisele staadiumile. Kui esimene analüüs on positiivne, tuleb teha kinnitav uuring spetsiifilise laboritestiga, mis jätab välja võimalikud valenegatiivsed või -positiivsed vastused ja kinnitab õige tulemuse.

Kui testi tulemus on negatiivne, st puukborrelioosile osutavaid antikehi ei esine, aga tüüpilised sümptomid siiski on, tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole ning vajaduse ilmnedes uuringut umbes 4–6 nädala pärast korrata.
"Ka entsefaliiti saab laboritestidega tuvastada, kuid selle eelduseks tuleb taas arvestada, et pärast nakatumist on vaja umbes nädalat või paari IgM ja IgG tüüpi antikehade tekkeks," kinnitab Paul Naaber.

 

Kuidas hammustust vältida
 

Puugile meeldivad päikesevalguse ja tuule eest varjatud paigad, kus on tihe, madal ja niiske taimestik. Sellises kohas on soovitatav kanda pikkade varrukatega riideid ja pikki pükse. Need võiksid olla heledad, et puuki oleks võimalik märgata juba enne, kui ta jõuab hammustada. Püksisääred tasub toppida sokkide sisse ning võimaluse korral tõmmata jalga saapad või kummikud. Mõningast kaitset annab ka sääsetõrjevahendite kasutamine.
Hiljem tuleks kogu keha hoolega üle vaadata ning lastel kindlasti kontrollida ka kõrvataguseid. Peab arvestama, et puuke leidub peale metsa ka niitudel ning isegi linnaparkides.

 

Eemalda puuk kiiresti
 

Kõige tähtsam on eemaldada puuk võimalikult kiiresti, et vähendada haiguste ülekande ohtu. Kui puuk eemaldada 24 tunni jooksul, on borrelioosi nakatumise võimalus väga väike. Puuki võib eemaldada pintsettide või muu spetsiaalse vahendiga.

Aseta pintsetid võimalikult puugi pea ja naha lähedale ning tõmba otse: vaja on puugi pea tervelt naha seest kätte saada. Väldi puugi liigset pigistamist. Pärast puugi eemaldamist võiks haava puhastada vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga.

Kui täheldad ülalpool kirjeldatud sümptomeid, eelkõige iseloomulikku punetavat laiku, oleks vaja pöörduda arsti poole. Kui vaja, saab lasta end testida puukborrelioosile viitavate antikehade esinemise suhtes.

 

Kas ka puuki tasub testida?

 

Kuigi ka puuki ennast saab borrelioosi tekitaja suhtes testida, siis Dr Naaber seda ei soovita.
"See, kas puugi puhul tuleb test negatiivne või positiivne, ei ütle mitte midagi inimese tervisliku seisundi kohta, keda puuk hammustas," ütleb dr Naaber. Tohter lisab, et hammustanud puuk ei pruukinud jõuda haigustekitajaid inimese verre levitada ning haigus tekib nakatunud puugi hammustuse korral vaid väikesel osal inimestest. Samas võis inimesel olla ka mõni teine puuk, keda ei märgatud, mistõttu negatiivne puugiuuring ei välista haigust. Kui on kahtlus haiguse osas, siis tuleks ikkagi uurida inimest.

Sarnased artiklid