Laastu-, sindli- või kimmkatus?
Ain Alvela
Sindelkatus. | Tootja

Kui ette võetakse esivanematest järele jäänud maamaja remontimine, tuleb sellel lasuva eterniidi alt teinekord välja arhailine laastukatus, sest enamasti löödi toona moodne eterniit otse vanale laastule peale. Kena oleks ju nüüd endisaegne lahendus taastada.

 

Kui kõige soodsama hinnaga ja lihtsama vaevaga saab tänapäeval ilmselt profiilplekist katusekatte – iseenesest vastupidav ja näeb hea välja. Kui aga ajalooliselt on hoonetel olnud ikkagi ehtsa Eestimaa kombe kohaselt laastukatus, on muidugi mõistlik seda traditsiooni taas ellu äratada. Seda enam, et külamiljöösse ja -maastikku sobitub looduslikust materjalist ehitis ilmselgelt paremini kui miski muu.

OÜ Puitkatused paigaldab laastu- ja sindelkatuseid, aga jagab nõu neilegi, kes seda ise soovivad teha. Ka materjal – laastud, sindlid ja kimmid – toodetakse ise. Ettevõtte juht Janek Käärd märgib, et kuigi nõukaaegne eterniit sisaldas asbesti, aga oli samal ajal suhteliselt kättesaadav, siis kasutati seda laialdaselt omaaegsete taluhoonete remontimisel. Just tänu eterniidile õnnestus vana asja ehk siis laastukatust tänaseni säilitada ja anda aimu, milline hoone vanasti välja nägi.

 

Puitkatus rõhutab looduslähedust

 

Kõige levinumad olid laastu- ehk pilpakatused Lõuna-Eestis. Sindli, kimmi ja laastu või pilpa erinevus on peaasjalikult selles, et kui laastu lõikab puupakust välja masin, siis pilpaid kistakse spetsiaalse tööriista abil käsitsi. See töö on üsna vaevaline ja aeganõuded ja eks sellepärast õigeid pilpameistreid tänapäeval enam õigupoolest leida olegi. Kimmid on juba moodsama aja materjal, mille detailid plangust välja saetud.

Sindlit aga võib võrrelda ka lihtsa laudkatusega, kuigi viimast kasutatakse ainult teatud abihoonete – puu- ja paadikuuride jms ehituses, kus pole kriitilise tähtsusega, et lumi vahetevahel kusagilt pragude vahelt sisse tuiskab, tuul läbi vuhiseb ja muu säärane. Sindel on nagu täispunn-laudis, aga kasutusel katusel. Lauad kinnituvad täispunniga üksteise sisse.

Põhimõtteliselt saab puidust katusekattematerjaliga katta ka puitehitise välisfassaadi, näiteks kimmidega tehase seda üha rohkem.

"Põhiline kriteerium puitkatuse, olgu ta siis laastu-, sindli- või kimmkatus, paigaldamisel on see, et katus ei oleks väga lame. Normaalseks võib pidada viilkatust kaldenurgaga alates 30 kraadi," selgitab Janek Käärd. "Kui katus on lamedam, hakkab ikka kusagile kogunema lumi ja vihmavesi ning selline puitmaterjal ei pea kaua vastu."

Käärd soovitab, et puitkatus sobib esteetiliselt ja olemuslikult ikka ennekõike majale, mis on ka ise ehitatud puidust. Need on vanad taluhooned, rehielamud, aidad, laudad, küünid, suitsusaunad jne.

 

Haavast laast, männist sindel

 

Laastudest katus oli omaaegse taluarhitektuuri kindel suund ja ka nüüd, vanu hooneid taastades tasub ikkagi järgida, et materjalid nii ühe hoone piires kui ka kogu ümbruskonna kontekstis omavahel harmoneeruks. Kuigi Käärd märgib, et tänapäeval kasutatakse puitkatusematerjale ka moodsate nn nullenergiamajade juures.

Kui valida materjali, millest laastud teha, siis tuleb arvestada, et haab n-ö mängib juba paikapanduna rohkem, okaspuust tehtud laastud püsivad juba stabiilsemalt paigal. Seda peab arvestama ka laastude paikalöömisel. Kusjuures ka seda peab arvestama, et sindel ja kimm on kindlates mõõtudes, laastude puhul seda kaugeltki öelda ei saa, eriti mis puutub nende laiusse – mõni on laiem, mõni kitsam. Laastu valmistamisel kasutatakse enamasti haaba või kuuske, sindleid tehakse sageli männi- või kuusepuust.

Kui vana laastukatust taastama hakatakse, tuleb see enamasti kuni sarikateni maha võtta ja vaadata, millises seisukorras katuse kandevkonstruktsioon on, soovitab Janek Käärd. Kui sarikad sobivad, pannakse neile uus roovitus peale ja siis juba väljavalitud katusekattematerjal.

 

Puitkatuse soojustamine

 

"Puitkatuse soojustamine käib nagu iga teisegi viilkatuse puhul. Kui katusealune jääb tühjaks, soojustatakse laepealne, kui tuleb nn katuslagi ehk katusealune eluruum, siis kinnitatakse tuuletõkkeplaat sarikatele, seejärel läheb paika aluskate ning kõige peale katusekattematerjal," iseloomustab Käärd tööde järjekorda.

Tasub eelistada hingavat aluskatet, kusjuures puitkatuse puhul on vajalik, et tuuletõkkeplaadi ja katuse aluskatte vahele jääks tuulutusruumi rohkem kui ehk mõne teise katusekattematerjali puhul."
Ühesõnaga – kui kasutada hingavat aluskatet, siis pole tuuletõkkeplaati vaja ja katusekontruktsioon saab õhem. Kui teha hingava aluskattega, siis konstruktsioon on järgmine: sarikas – hingav aluskate – tuulutusliist  - roovitus – katusekattematerjal. Enamik katuslagesid valmibki just sellisena. Tuuletõkkeplaadiga oleks konstruktsioon järgmine: sarikad – tuuletõkkeplaat – tuulutusliist – katuse aluskate – tuulutusliist – roovitus – katusekattematerjal.

Sõltub katuse kaldenurgast, aga üldiselt võiks tuulutusvahe olla vähemalt 70 mm. Kimmide paigaldamisel on vajalik jälgida, et kui materjal on väga kuiv, tasub kimmide vahele jätta väike pragu paisumisruumiks, kui kimmid niiskust hakkavad saama.

 

Puit nõuab hoolitsevat kätt

 

Janek Käärd soovitab puitkatuste puhul jälgida, et näiteks hoone põhjapoolne külg ei oleks mõne suure puu all, kuuseheki lähedal või muul moel varjus nõnda, et pikkade sügiskuude jooksul ei jõuagi katus ehk ära kuivada, puudelt sajab sinna lehti, okkaid ja muud prügi ning nii on kerge ka mädanik tekkima.

Kuigi näiteks kimmid on juba tehases puidukaitsevahendiga töödeldud, tasub neid mõne aasta järel ikkagi üle õlitada või peitsida. Variant on kasutada ka tõrvamist või nn tõrvaõlitamist. Igal konkreetsel juhul peab seda vaatama, näiteks lõunapoolsel küljel põletab päike katust rohkem ja seal vajab see võib-olla sagedasemat hooldamist kui mujal.

"See on iga majaomaniku enda rehkendamise ja otsustamise küsimus – kas hooldamisele kulutatud aeg ja raha annavad piisavalt suure efekti katuse kestvuse suurendamiseks või mitte,” märgib Käärd. „Seda tasub aga küll jälgida, et puitkatusele ei tekiks mingeid mustusekoldeid, kuhu niiskus hakkab kogunema ja materjali läbi mädandama."

Tema hinnangul on hea aeg puitkatuse hooldamiseks kevadel või suve hakul, kui päike veel ei kõrveta ja vihma ei saja. Kui puitkatusesse tekkib katkine koht ja vihmavesi ähvardab sealt läbi sadama hakata, tuleb katkised sindli või kimmitükid seal välja võtta ja uued asemele paigaldada. Iseäranis laast on Käärdi sõnul vägagi elastne materjal, seda saab kergesti kelba peale keerata, nii et nurkade paigaldamine pole keeruline.

Sindli või kimmi puhul tuleb muidugi rohkem vaeva näha. Korstna ümbrused tehakse ka puitkatustel tavaliselt ikka plekist.

"Kui inimesel on loomupärane huvi puidutöö vastu, käed küljes ja pea lahti, saab ta laastu- või sindlikatuse paigaldamisega ka ise kenasti hakkama," julgustab Janek Käärd asjahuvilistel tööd ette võtta. Alustada võiks ehk mingist väikesest hoovimajast, laste mängumajast, puukuuri või sauna katusest. Siis tekib kogemus ja võib siirduda juba suuremate hoonete katuste juurde.

Kui palju laastukatus maksab? Arvestades, et näiteks kuuselaastu enda hind on keskmiselt 14 €/m², paigalduse hind 15 €/m², siis keskmise 150 m² pinnaga katuse katmine läheb koos materjaliga maksma umbkaudu 4300 eurot.

 

Millest sõltub puitkatuse hind?

 

Katusekattematerjalide hinnadb

Katusesindel (600 mm, okaspuu, kolmekordne) – 15,5 €/m²

Katusekimm (600 mm, okaspuu, kolmekordne) – 14,5–14,9 €/m²

Katusekimm (300 mm, siberi lehis, kolmekordne) – 40 €/m²

Katuselaast (510 mm, haab, kolmekordne) – 9,9–11 €/m²

Katuselaast (510 mm, kuusk, kolmekordne) – 13–14,9 €/m²

Katuselaud (32 x 150 või 100, kuusk, kaanetuslaudis) – 14 €/m²

Katuselaud (21 x 120 või 145, lehis, kaanetuslaudis) – 33 €/m²

Sügavimmutus 100% – + 5,20 €/m²

Immutamine ca 2/3 (tõrvaõli) – 7,5 €/m²

Immutamine ca 2/3 (puutõrv) – 11 €/m²

Erikujuline saagimine – 3 €/m²

Männitõrv – 3,9–8 €/l

Katusetööde hinnad

Roovituse paigaldamine – 3,8–5,5 €/m²

Kimmi paigaldamine (kolmekordne) – 14,5 €/m²

Sindli paigaldamine (vertikaalne) – 16 €/m²

Sindli paigaldamine (kalasaba) – 17 €/m²

Laastu paigaldamine (kolmekordne) – 15,5 €/m²

Katuselaua paigaldamine (kaanetuslaudis) – 16,5 €/m²

Katuseakna paigaldamine – 95 €/m²

Korstnakrae paigaldamine – 85 €/m²

Hindadele lisandub käibemaks 20%

Allikad: OÜ Puitkatused, OÜ Põhjala Puu

Sarnased artiklid