Farron Tehnika OÜ turundusjuht Mart Kelk ütleb, et alustama peaks ikka niidetava pinna suurusest ja selle iseloomust. Muruniidukid on erineva niidulaiuse ja võimalustega. "Kui pind on nii suur, et ei taha ega jõua niidukiga niita, siis võib valida robotniiduki või traktori. Kui tegu on ebaühtlase taluõuega, kus pole eesmärgiks tihe muru, vaid lihtsalt see, et kasvanud rohi niidetud saaks, võib vabalt valida tööriistaks trimmeri. Niidukiga niitmist takistavad ka mutimulla hunnikud, kivid, kännud, augud jm ebatasasused. Selline pind ei sobi ka robotniidukile, sellisel juhul jääbki paratamatult valikusse trimmer," seletab Mart Kelk.
Husqvarna Eesti OÜ tegevjuht Jaanus Vahesalu kinnitab samuti, et niidukit valima asudes on kõige olulisem niidetava pinna suurus. Selle järgi saab vaadata, millist tööriista on mõistlik soetada. "Alates 1500 m2 niidetavast pinnast soovitatakse juba murutraktorit või raiderit, sest tavapärase niidukiga niitmine on liialt ajamahukas. Kui aga otsustatakse tavalise niiduki kasuks, on järgmine kriteerium niidulaius – ehk mida laiem niiduk, seda kiiremini saab töö tehtud. Siinkohal on vaja aga kindlasti üle vaadata oma krundi kõige kitsamad läbipääsud põõsaste või peenarde vahel, mis suurema niidulaiuse puhul (53–56 cm) võivad osutuda liiga kitsasteks ning niidukiga manööverdama ei pääsegi. Üldjuhul jäävad niidulaiused 40–56 cm vahele," räägib Jaanus Vahesalu.
Edasi on oluline hinnata, kuidas niidetud rohumass niidukorpuse alt välja pääseb – kas kogutakse kogumiskotti, visatakse küljele (või taha) või siis hoopis on soov multšida ehk peenestada. Kõigil kolmel meetodil on Jaanus Vahesalu sõnul omad head ja vead ning seetõttu on paljud tootjad varustanud niidukid kas kahe erineva või hoopis kõigi kolme funktsiooniga.
Tüübid ja kriteeriumid
Mart Kelk toob välja muruniidukite tüübid ja valikute neli kriteeriumi. Esimene neist on niiduorgani tüüp: vertikaalse paigutusega nn rootortera, horisontaalse paigutusega tera. Järgmine kriteerium on niitmise iseloom: multšiv, koguv, välja viskav, hübriid.
Kolmas kriteerium on mootorid: mehaaniline ülekanne (ilma mootorita), vedelkütusel töötav mootor, akuga alalisvoolu elektrimootor, vahelduvvoolu elektrimootor (kaabliga).
Viimane kriteerium: iseliikuvad (veoga), lükatavad ja robotniidukid. Trimmerite suurimad erinevused tulenevad lõikepeast: tamiil/jõhv (muru, lühike hein) või ketas/tera (hein, võsa, jäiga varrega üheaastased taimed). Mootorite erinevused: aku, bensiin (2T või 4T), elekter (kaabliga). Ehituslikud erinevused: jäiga võlliga, trossülekanne, paindvõll.
Aarde Veskioja Niidustuudio OÜst lisab, et muru liik otseselt meie tingimuses masina valikul mingit rolli ei mängi, sest meil müüdavad masinad on tehtud spetsiaalselt Euroopa murutaimi silmas pidades.
"Küll aga peab arvestama sellega, et kui tellida masin näiteks USA netipoest, siis seal müüdavate masinatega ei saa muru niita nii madalalt kui meil valikus olevate masinatega, sest USAs kasutatavad kohalikud murutaimed ei talugi nii madalaks lõikamist," juhib Aarde Veskioja tähelepanu.
Täpset valemit polegi
Aarde Veskioja sõnul on tavaline niiduk üldiselt mõeldud niitma 500–2000 m2 suurus murulappi. Kõik, mis jääb alla selle, on mõistlik niita kas aku- või elektriniidukiga, ja krundid, mis on suuremad kui 2000 m2, võiks niita suisa traktori või raideriga. Või investeerida hoopis robotniidukisse.
"Pigem tuleks niiduki valiku puhul lähtuda oma aia kujundusest. Kui on lage neljakandiline plats, siis võtta võimalikult suur masin, et niitmistöö läheks kiiremini. Kui tegu on liigendatud aiaga, kus on palju puid, põõsaid, peenraid jms, siis tasuks valida väiksem masin, millega on lihtsam manööverdada," lisab Aarde Veskioja.
Jaanus Vahesalu ütleb, et sellist ruutmeetri rusikareeglit ei eksisteerigi, kõik on tunnetuslik ehk sõltub ostja isiklikest eelistustest, niidetava ala iseloomust (väga liigendatud või hoopis lage plats), eelarve suurusest jne.
"Muruniiduk ei ole kõrge rohu niitmiseks, isegi kui tegemist on murutraktori või raideriga. Pindadele, mida hooldatakse kord või kaks suve jooksul, on sobilik tööriist just rohulõikur," ütleb Jaanus Vahesalu.
Mart Kelk lisab, et trimmeri peaks valima sellisel juhul, kui niiduk ei ulatu või ei pääse ligi kohtadele, kus niitmist teha soovitatakse, näiteks aia või terrassi ääred ja kaldapealsed. Kindlasti peaks trimmeri või rohulõikuri peale mõtlema, kui niidetava taime pikkus on üle 10 cm.
Elekter või bensiin?
Muidugi tuleb otsustada, kas valida bensiini- või elektrimootoriga niiduk. Bensiinimootoriga niidukid on Jaanus Vahesalu sõnul kõige levinumad, aga teevad ka kõige rohkem müra. "Elektrimootoriga niidukite kahjuks räägib järelveetav juhe, mis seab niitmisalale omad piirid ja on üsna tüütu järele vedada ning jälgida, et kogemata juhet katki ei lõika. Kui niidetav pind on suurem või lihtsalt ei ole soovi niidukit nügida, siis on mõistlik otsustada edasiveoga niiduki kasuks, mis teeb niitmise märkimisväärselt lihtsamaks," lisab Jaanus Vahesalu.
Bensiinimootoritega niidukite pluss on Mart Kelgu sõnul järjest niitmise kestus. Bensiinimootorite miinuseks aga üsna kõrge müratase ja keeruline ning kulukam hooldus. Akutoitega niidukite pluss on lihtne ja odavam hooldus ning väiksem müratase ja muidugi nupust käivitus. Miinuseks on järjest niitmise kestus. Kuigi leidub ka suurema mahtuvusega akupankasid, millega saab juba niita bensiinimootoriga niidukiga võrdse aja, on nende maksumus kõrgem.
Jaanus Vahesalu sõnul areneb aku tehnoloogia niivõrd kiiresti, et seni takistuseks olnud lühike aku kestvus on nüüdseks üha pikem ning tänapäevased kiirlaadijad laevad aku täis ca 30 minutiga. Loomulikult ei maksa tuhandeid ruutmeetreid akumasinaga niita. Kui krunt on väike ja soov müra vähem tekitada, siis on akuniiduk ideaalne valik.
Robotniiduki fenomen
Järjest rohkem võidavad populaarsust aga robotniidukid, mis ei vaja sisuliselt üldse kasutajapoolset sekkumist. "Robotniiduk niidab iseseisvalt muru ja inimene saab samal ajal midagi meeldivamat teha. Robotniiduk on ka väga vaikne ning ei sega naabreid ega pererahvast. Samuti paraneb muru kvaliteet märgatavalt, sest robotniiduk lõikab muru tihedalt ja väga vähe korraga, mis murule meeldib. Robotniiduk ei karda vihma ning töötab probleemideta isegi öösel. Robot ei vaja perfektset siledat pinda, vaid sellele sobib suurepäraselt ka murupind, mida siiani on regulaarselt tavapärase niiduki või murutraktoriga niidetud. See, et robot vajab ideaalselt siledat pinda, on müüt," räägib Jaanus Vahesalu.
Robotniiduki sobiva mudeli valikul on peamiseks kriteeriumiks niidetava ala suurus – väikesele pinnale mõeldud niiduk ei saa hakkama ettenähtust suurema niidualaga. Küll aga tasub niidetava ala võimsusevaru arvestada väikese varuga, selliselt saab roboti puhkama saata, kui tahad ise murul toimetada, samal ajal on muru jätkuvalt perfektselt niidetud.
Aarde Veskioja kinnitusel sobib robotniiduk pea igasse aeda. Tänapäeval on valikus robotniidukeid 500–5000 m2 niitmiseks, samuti tuli sel aastal välja esimene nelikveoline robotniiduk, mis suudab niita kuni 70%-seid (45kraadiseid) kallakuid.
"Robotniidukit ei ole muidugi mõistlik paigaldada aedadesse, kus on palju puid ja põõsaid, mis tuleb piirdekaabliga ära piirata. Kaabli pikkus on piiratud, tehase soovitus on kuni 800 m. Samuti ei ole robot parim valik, kui krundil on mitmeid kitsaid koridore, mida robot peab läbima, et järgmisele niidualale pääseda," ütleb Aarde Veskioja.
"Robotniiduki eesmärk on ära niita ettemääratud niidupind nädala jooksul, mistõttu tuleb teha õige robotivalik. 800 m2 mõeldud robot liigub ja töötab ka 5000 m2 platsi peal, aga lihtsalt ei suuda seda pinda nädala jooksul ära niita ning seetõttu ei täida oma eesmärki muru kasvab kiiremini, kui robot suudab ära niita. Robotniidukite suurim erisus on lisaks iseliikumisele niiduala piiramine kaabliga, mida mööda liigub signaal, mille abil saad robot aru oma piiridest ja liikumisteedest. Kindlasti on teatud aiaplaneeringu elemente, millega robot ei pruugi ideaalselt hakkama saada, kuid kõik sõltub paigaldusest. Seetõttu tasub alati konsulteerida eelnevalt spetsialistidega, kes igapäevaselt robotite paigaldamise ja müügiga tegelevad," lisab Mart Kelk.
Levinumad eksimused
Mille vastu eksitakse niiduki valikul kõige rohkem? Mart Kelgu sõnul tehakse viga ikka sellega, et eelistatakse murupinnale sobiva niiduki asemel odavamat masinat, mis oma võimekuse poolest jääb alla soovitule. Iseenesest saab väiksema pinna niiduk ka suure pinna niitmisega hakkama, aga seadmete eluiga on just ajaliselt arvestatud (mootor, kere). Vale otsuse puhul ei pruugi abimeest kauaks jätkuda. Suurema soovitusliku pinnaga niidukid on üldiselt arvestatud pikema elueaga. Soovitusliku niidupinna suuruse juures ei mängi rolli ainult niidulaius või niiduki tüüp, vaid ka mootori tüüp, mootori kubatuur, kere ehitus jne.
"Teine suur viga tehakse niiduki tüübi valikul. Võetakse multšiv niiduk aga seda ei kasutata õigesti multšimiseks. Pigem niidetakse harva ja lõigatakse muru pikkusest väga suur osa korraga maha, mistõttu on masina koormus suurem, kui ette nähtud. Multšimise eesmärk on niidetud muru peenestamine ja surumine maapinnale, et parandada niiskusrežiimi ja väetada muru. Sageli valitakse aga multšiv niiduk seepärast, et ei viitsita
Aarde Veskioja arvab, et Eestis on õnneks piisavalt palju spetsiaalseid aiatehnika müügiga tegelevaid kauplusi, kust spetsialisti abiga saab enamik kliente neile sobiva masina. Põhiliselt tehakse masina ostmisel valesid otsuseid suurtes supermarketites. Sageli ei juleta ehituspoodides klienditeenindajalt lisainfot küsida ja ostetakse kõige odavam masin. Pärast aga selgub, et see ei rahulda kliendi vajadusi ning selle tulemusena jääb kaubamärgile halb maine külge.
