Tee uueks massiivpuidust töötasapind!
Ari Lahti ja Kirsi Laamanen
Alati, kui töötasapinnad lihvitakse puhta puiduni, tasub pinnatöötlemisainega teha värvimuutustest näiteks töötasapinna alaküljel. | Ari Lahti ja Kirsi Laamanen

Paljudes kodudes on köögis või pesuruumis massiivpuidust töötasapinnad. Ja olgu need tehtud mistahes puuliigist, vajavad need aeg-ajalt hooldamist ja värskendamist.

Töötasapindade töötlemiseks on olemas erinevaid puuvahasid ja õlisid. Vaha kuivab kiiremini ja õliga töödeldud pind vajab rohkem kuivamisaega. Näiteks linaõliga või läbipaistva parafiiniga töödeldud pindadele tekib õlikihti ka veel mõnda aga töötlemise järel, olgugi et üleliigne õli, mis puidusse ei olnud imbunud, oli korralikult lapiga ära pühitud.

Selles artiklis kirjeldatud tööpinnad on päikesevalguse mõjul tumedaks muutunud pähklipuust, mida tahetakse hoolduse käigus ka heledamaks teha, aga mitte päris valgeks, vaid heledama pinnaga tahetakse värskendada üldilmet.

Töötasapindade värskendamiseks vastavat võõpamisainet valides tasub enne pakendilt hoolikalt uurida, kas see ikka soovitud töötlemiseks sobiv toode on. Köögi töötasapinda värskendama asudes on vaja vaadata, et valitud toote pakendil on märge selle kohta, et sellega võib töödelda tasapindu, millel valmistatakse toitu ehk see peab olema mürgivaba.

Õli- või puiduvaha kaitseb puitu hästi mõnda aega ning takistab mustusel, veel ja rasval puitu imendumist. Üldiselt töötasapindadel lõikamiseks teravaid nuge ei kasutata, aga kuumad katlad ja pannid jätavad pinnale oma põhjaga jäljed, mida pelga pühkimisega ära kaotada pole võimalik. Kui tasapinnalt on vaha või õli pinnalt ära kulunud, imenduvad veepritsmed kergesti puidusse.

 

Millal on õige aeg töötasapinda lihvida

 

Kui töötasapinnad on heas seisukorras ehk siis siledad ja neid on kerge puhtana hoida, ei ole hoolduseks veel tarvidust. Kui aga töötasapinnad tunduvad käega katsudes karedana, siis on kaitsev õli- või vahakiht ära kulunud ja pinda tuleb värskendada.

Töötasapinnale võib teha nn tilgatesti ehk siis tilgutada pinnale mõne veetilga; kui need jäävad pisaratena pinnale, ei ole pinna uuendamiseks veel põhjust, kui need aga imenduvad puidusse, peab hooldustöö ette võtma.

 

Hoolikas ettevalmistus tagab korraliku lõpptulemuse

 

Enne töötasapindade lihvimist tasub kontrollida, millises olukorras on nurgatihendussilikoon. Kui silikoon nurkades, tööpinna ja seinte liitekohtades on hakanud lahti tulema või niisama pole enam ilusa väljanägemisega, siis tasub ka silikoontihendid uuendada töötasapinna uuendamise käigus. Vana silikooni võib ettevaatlikult eemaldada terava vaibanoaga või silikoontihendite eemaldamiseks mõeldud plastist tööriistaga.

Kui töötasapindades ei ole lohkusid või sügavale puitu imendunud mustust, siis piisab kergest lihvimisest, mida võib teha käsitsi näiteks lihvpadjaga, misjärel piisab, kui töötasapind töödelda vastava ainega ühe kihina. Lihvimise järel eemaldatakse kõigepealt lihvimistolm ja seejärel kantakse pinnale uus vaha- või õlikiht. Hea oleks enne töötasapinna värskendamist teada ka seda, millise ainega tasapind algselt on töödeldud, et olla kindel, et uus aine samuti nakkub kindlalt puiduga.

Kui kerghooldusest töötasapinnale nt ei piisa ja tahetakse lahti saada päikese UV-kiirgusest tekitatud värvimuutusest või vahetada töötasapinnal värvitooni, tuleb pind kuni puhta puidupinnani ära lihvida. Ainuüksi päikese ultraviolettkiirgus mõjub erinevatele puiduliikidele erinevalt – mõni puit tumeneb, mõni kollastub või muutub punakatooniliseks. Lihvimist tasub teha masinaga ja seda tehakse alati piki puidusüüd.

 

Vana süttimisohtlik lihvimistolm tuleb hävitada

 

Ekstsentrilise lihvmasinaga saab ilusa lihvpinna. Töövalgus kergendab töötamist – hea valgusega  märkab hästi, kuivõrd vana puiduõli või -vaha on suudetud töölaua pinnalt eemaldada. Kui endal vastavat lihvmasinat pole, võib selle tööriistade rendifirmast rentida.

Lihvmasina oleks hea ühendada ehitustolmuimejaga, et lihvimistolm ruumidesse edasi ei leviks ja välditaks ruumide lihvimistööjärgset suurpuhastust.

Paljudel lihvmasinatel on ka oma tolmukott, kuhu osaliselt lihvimistolm koguneb. Kodumajapidamise jaoks mõeldud tolmuimejat ei maksa lihvmasinaga ühendada, sest peenikese ja tihke lihvimistolmu tõttu võib see rikki minna.

Lihvimistöö järel tuleb hoolitseda selle eest, et lihvimistolmu sisaldav kott turvaliselt hävitatud saaks, sest vana puiduõli või -vaha tolm võib olla isesüttiv. Turvalisim viis lihvimistolmu suhtes on kallata see kilekotti ja niisutada veega.

Lihvimise järel on väga tähtis tolm hoolikalt eemaldada, et tagada immutusaine nakkuvus töötasapinnaga. Tuleb meeles pidada, et kui lihvimise järel kasutatakse tolmu pühkimiseks niisket lappi, siis peab ootama, kuni pind on kindlalt kuiv, enne kui seda immutusainega töötlema hakata. Kuiva mikrokiudlapiga saab tolmu kergesti eemaldatud.

 

Massiivpuidust töötasapinda saab mitu korda lihvida

 

Puidust töötasapindadele sobivaid hooldustooteid on olemas nii värvitutena kui ka kergelt toonituna. Töötlemise lõpptulemus sõltub ka puuliigist. Põhilised töötasapindadeks kasutatavad puuliigid on tamm, pöök, pähklipuu ja saar. Eksootilised puuliigid on niigi juba üsna värvilised.

Juba ka pelgalt värvitu puidutöötlemisaine võimendab puidu enda värvi. Tamme puit on hele, mida saab heledamaks kergelt toonitud võõbaga ja toonivahe on kindlasti märgatav. Aga pöök, pähklipuu ja saar on punaka puiduga, mistõttu nende pinna heledamakssaamiseks võib vaja minna ka kaks korda pinna ülevõõpamist, olenevalt sellest, kui heledat pinda tahetakse.

Kõnealused töötasapinnad on pähklipuust, mille päikese ultraviolettkiirgus on tumedamaks muutnud. Ainuüksi lihvimise tulemusena läksid töötasapinnad juba tunduvalt heledamaks, aga et neid taheti veelgi heledamaks saada, siis valiti kruntvõõbaks Osmo Colori TopOili õlivaha, valge tamme tooniga ja viimistlusvõõbaks värvitu õlivaha. Kerge töötasapinna toonimine kaitseb pinda päikese ultraviolettkiirte eest ning aeglustab puidu tumenemist.

Selles loos kirjeldatud töötasapindade heledamaks tegemiseks piisas ühest kihist heledast ja kahest kihist värvitust õlivahast.

Mainitud eri-õlivaha sisaldab looduslikku taieõli ning annab puidule turvaliselt vett-tõrjuva mati pinna. Märg õli on küll tugeva lõhnaga, aga see kaob, kui õli on ära kuivanud. Õliga töötamise ajal ja kui õli kuivab, on hea hoolitseda piisava tuulutuse eest. Kui õlivaha on kuivanud, täidetakse töötasapindade ümber olevad vuugid uue silikooniga ja töötasapinnad on taas kasutusvalmis.

Uusehitiste puhul kui tuleb paigaldada tehases võõpamata jäänud töötasapinnad, tuleb need enne paigaldamist mõlemalt küljelt üle võõbata. Töötasapindade lühemaks lõikamised ja neisse vajalike aukude tegemine toimub objektil ja ka lõikepinnad tuleb võõbaga töödelda, kuna võõpamata puidupind imab kergelt niiskust ja mustust. Puit pundub ja kahaneb vastavalt õhu temperatuurile ja niiskusele ja töötasapindade mõlema külje õlivahadega töötlemine väldib puidu edaspidist väändumist. Korraliku hooldamise puhul teenivad massiivpuidust töötasapinnad kaua ja kui neid hooldada õigel ajal, siis pääseb ka vähema töövaevaga.

Sarnased artiklid