Elame valgusest: inimene ei erine eriti katsetes kasutatavatest rottidest, kes hakkavad käituma masendunult, kui peavad elama pimeduses.
Valgus on elektromagnetlainete ja valgusosakeste voog. See mõjutab meie käitumist, une ja ärkveloleku rütmi, energilisust ja meeleolu. Peale selle avaldab valgus mõju ka kehatemperatuurile ja vererõhule.
Ergutab kogu keha
Päikesevalgus teeb kõigil tuju heaks. Kevadel ja suvel muutuvad inimesed sotsiaalsemaks. Organism toodab rohkem testosterooni, nii meestel kui ka naistel. Suvekuudel paraneb ka naiste viljakus.
Nendel muutustel on bioloogilised põhjused. Päevavalgus on inimaju üks tugevamaid stiimuleid. Kevade ja suve valgus suurendab ajus serotoniini tootmist – aju nagu ärkaks talveunest ja alustaks uue hooga. Valguse mõjul kasutab aju ka rohkem dopamiini, mis omakorda tõstab tuju. Silma võrkkestal ja võrkkesta taga olev dopamiin aktiveerub valguse toimel.
Ja see pole veel kõik! Päikese ultraviolettkiirgus suurendab meeleolu tõstva beetaendorfiini tootmist organismis, lisaks aitab see D-vitamiini toota. Pole siis mingi ime, et pikenev päev kasvatab tarmukust, suurendab aktiivsust, meelitab liikuma ja vähendab söögiisu.
Vähendab söögiisu
Need, kes on kannatanud sügisel ja talvel kaamosmasenduse käes, panevad tähele, et kevadel väheneb isu süsivesikute ja magusa järele. Mõnel hakkab ka kaal langema, sest liikumist on rohkem ja söömist vähem.
Põhjused on jällegi bioloogilised. Meie sisemine kehakell mõjutab söögiisu reguleerivaid hormoone. Talvel tõlgendab organism, et vaja on rohkem energiat, ja näljatunne kasvab.
Inimene on looduse osa. Valguse ja pimeduse vaheldumine – päeva vaheldumine ööga – annab sisemisele kellale valgusmärgi. Ajus asetsev kehakell annab märku ainevahetusele, uinumisele, ärkvel olemisele ja kehatemperatuurile. Ülejäänud organism võtab märguandeid kuulda ja käitub nende järgi.
Kui kevadine päikesevalgus kohtub silmade nägemismeele rakkude ja hüpotalamuse eesosas olevate närvirakkudega, hakkavad organismis toimuma muutused. Silmadesse tulvav valgus vallandab terve sümfoonia: see saadab signaalid, mis sekkuvad erinevate rakkude ja virgatsainete ainevahetusse, une ja ärkveloleku režiimi, hormoonide tootmise ja rakkude pooldumise protsessi.
Ravib masendust
Valguse mõju inimmeeltele on palju uuritud. Pimedal ajal kannatab enamik inimesi talvemasenduse käes, mis on põhjustatud vähestest valgetest tundidest ööpäevas. Sügis ja pimenevad päevad toovad umbes 40 protsendil elanikkonnast kaasa pimeda aja masenduse ehk n-ö kaamosmasenduse sümptomid, millest leebemad on energia puudumine, väsimus ja suurem söögiisu. Umbes paaril protsendil inimestest on veel tugevamad masenduse sümptomid.
Peale meelolu mõjutab valguse vähesus ka südant: suremus südame-veresoonkonnahaigustesse on kõige suurem just detsembris ja jaanuaris. Ka südame löögisageduse varieeruvus on talvel väiksem kui suvel, mis nõrgendab koormustaluvust.
Päikesevalgus aitab aga paraneda. Kanada arstide läbi viidud uuring psühhiaatriahaiglas näitas, et depressioonis patsiendid, kes olid päikesepoolsetes palatites, said koju kolm päeva varem kui need, kes olid varjupoolsetes palatites. Itaalia teadlaste sarnane uuring leidis, et bipolaarsuse häirega patsiendid, kes olid hommikupäikese poole jäävais palatites, paranesid neli päeva varem kui need, kellele paistis aknast sisse vaid õhtupäike.
Imelik küll, kuid päikesevalgusel näib olevat mõju ka raha liikumisele. On täheldatud, et päikesepaistelistel päevadel tõusevad maailma börsidel aktsiahinnad kiiremini ja kõrgemale kui pilves ilmaga.
Pimedal ajal aitab valgusteraapia
Pimedusest tekkinud masendust saab ennetada ja leevendada valgusteraapiaga. Valgusteraapias kasutatakse laia spektriga valget valgust, millel ultraviolettkiired on filtreeritud. Teraapialampide võimsus vaheldub 2000 luksist 10 000 luksini, kliinilistes uuringutes on see tavaliselt 10 000 luksi.
Valgusteraapia doosi saab reguleerida kas valguse võimsuse või valguse käes oldud ajaga.
Esimesed kolm päeva soovitatakse olla valguse käes 30 minutit korraga, kui lambi võimsus on 10 000 luksi.
Hommikune valgusteraapia on õhtusest tõhusam.
Seansi jooksul pole vaja teha muud kui vaid olla teraapialambi valguses – sellel ajal võib lugeda, kirjutada või arvutiga töötada.
Enne valguslambi kasutamist tuleks lugeda aparaadi infolehte, et kindlaks teha kõige tõhusam kaugus lambist.
Talvemasenduse ja hooajalise depressiooni vastu kasutatavat valgusteraapiat on uuritud üle 30 aasta. Uuringud näitavad, et valgusteraapia vähendab talvemasenduse sümptomeid 60–90% võrra. Samuti aitab see tõsta pimedal ajal päevast energiataset ja töötahet, laseb paremini päeva rütmi sisse elada ning teeb hommikuse ärkamise kergemaks.
Hiljuti Kanadas kaheksa nädala jooksul läbi viidud uuring näitas, et valgusteraapia aitab ka aastaajast ja pimedusest sõltumatu masenduse ja depressiooni vastu.
