Vaevarikas toidumürgitus

Mai Maser

toitumisteadlane

Shutterstock

Toidumürgituse raskus oleneb haiguse tekitajatest, nende toodetud mürkide hulgast, halvaks läinud toidu kogusest, mürgituse iseloomust, organismi vastupanuvõimest ja lisaks ka kaasnevatest haigustest. Oksendamine ja kõhulahtisus tekivad kaitseks, et eemaldada sobimatud ained organismist.

Sellest ajast saadik, kui inimesed õppisid ära söögitegemise, söövad nad kaks korda rohkem, kui seda nõuab loodus. Retseptivaliku tuhinas tehakse aina huvitavamaid ja maitsvamaid roogasid ning keedetakse-küpsetatakse rohkem valmis, kui korraga ära süüakse. Kui toit jääb seisma, tekib riknemise oht. Niiskes ja soojas seistes hakkavad bakterid paljunema ning tootma mürke, millest tekib toidumürgitus. Ka siis, kui aedviljad on pesemata, on need suureks ohuallikaks.