Iga toataimesõber on pidanud vist kordki elus kurvalt nentima, et rohkem taimi aknalauale ei mahu. Kui ruumi napib ja taimsed seltsilised on hõivanud ka aknaalused kohad, on õige aeg tuua oma koju vertikaalne rohemõõde.
Näitleja ja lavastaja Elina Pähklimägi leiab, et saatus on teda hoidnud: ta on vabakutselisena saanud teha projekte, mis talle meeldivad ja mida ei pea häbenema.
Võsavillemi talu aias on täiuslikult ühendatud ilu ja praktilisus, inimese kätetöö ja looduse looming.
Lydia Veeris kirjutab konkursile „Kodu kauniks” saadetud kaaskirjas: „Meie aed saab alguse elumaja terrassilt, mis on majast väljudes nagu jätk elur
Harras pühadetunne Sepamaal poeb kunstnike Epp Maria Kokamäe ja Jaak Arro kodus hinge juba esimese härmatise ja Klassikaraadiost kõlavate lumelauludega.
Merili ja Alo on muutnud mehe vanemate rajatud kodu oma käe järgi mõnusaks paigaks, kus silma rõõmustab kaunite kooslustega iluaed ning kogu perel on tore tegutseda.
„Aia kujundamise suurim mõnu ongi see, et see kunagi ei lõpe.
Jaapani stiilis aedu on Eestisse rajatud juba mitmele poole, ehtsa jaapanlase kujundatuid on neist vaid üks. See üks ja ainus, Kadrioru pargi Jaapani aed, on saanud nüüdseks 10-aastaseks.
Kadri Siirde ja Veiko Nuuti ning nende kahe lapse hubasel neljatoalisel korteril on ideaalne asukoht: kesklinnas, kuid vaikses paigas.
Selle laste-, kunsti- ja raamatulembese kodu mõjusa lisaboonusena lähevad kirja ka maja ümbritsevad vanad puud, mõnusa