
Paljud rahvastiku-uuringud on näidanud, et need, kes söövad suures koguses kaunvilju (näiteks ube, rohelisi herneid, kikerherneid ja läätsi), kalduvad olema väiksema kehakaaluga. Neil on ühtlasi saled...

Magusad herned ja hõrgud aedoakaunad on asendamatu osa suvistest maitsenaudingutest. Millised kaunviljad võiksid veel peenral olla?...

Vanasõna ütleb: hernes on vaese mehe leib. Eks hernes sobi ka rikka lauale nagu ubagi, sest mõlemad täidavad hästi kõhtu ning annavad sama palju või isegi rohkem valku kui tailiha....

Kurkide kasvatamine õues on jõukohane igale aednikule, nii algajale kui ka edasijõudnule. Teada ja arvestada tuleb vaid mõne olulise aspektiga....

Pikemas perspektiivis kaitseb tervist kõige enam asjaolu, et kiudaineid tarbitakse rohkelt ja see pärineb erinevatest allikatest....

Kui tööpäeva lõpuks pole enam üldse energiat, peaks üle vaatama, kas saaks oma menüüd paremaks ja tervislikumaks muuta....

Et herne- või oapeenrast head saaki saada, on tasub teada mõningaid nippe....

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole loomsed toiduained sugugi ainsad head valguallikad. Kui suhkrud ja õlid välja arvata, sisaldavad kõik taimsed toiduained valke. Suurima valgusisaldusega on kaun...

Kaunviljad, nagu herned, oad ja läätsed on tuleviku toit, sest nad sisaldavad kvaliteetset taimset valku....

Meil, eestlastel, on kikerherneste ja kaunviljadega üldse pigem jahedad suhted, kuigi tegemist on väga mitmekülgse ja kasuliku toidugrupiga. Kikerherneid sobib ju teatavasti pea igasse toitu – salatit...

Otse kaunast võetud rohelised herned või värskelt aurutatud aedoakaunad võiga – need on toidud, mis käivad lahutamatult suve ja koduaia juurde. Enda kasvatatud toit on hea maitsega, lisaks teame, mill...

Nagu kõik teisedki kaunviljad, on ka mustad oad rohke valgusisaldusega ning pungil aminohapetest, mineraal- ja kiudainetest. Rohkelt kasutatakse musti ube Ladina-Ameerika köögis, kuid üha enam leiavad...

Mis on see müstiline aquafaba, mida aeg ajalt retseptides või restoranimenüüs kohata võib? Tegelikult mitte midagi muud kui kaunviljade keedu- või konservivedelik, mida pea igas majapidamises pärast u...

Vanasti kasvatati igas Eesti talus läätsesid, tänapäeval kohtab seda väärtuslikku kaunvilja aga vaid mõne üksiku aiandusentusiasti peenramaal. Miks küll nii?...

Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25–35 g kiudaineid sõltuvalt päevasest energiavajadusest....

Kui võtame kaalus juurde, siis enamjaolt suureneb vööümbermõõt ja sinna koguneb kõhusisene ehk vistseraalne rasv. Selline rasva paigutus soodustab nii diabeedi kui ka südame-veresoonkonnahaiguste teke...

...

Oma olemuselt eristame kõhugaase kõhupuhitusest, kuigi need on omavahel seotud. Kui gaase koguneb tavalisest rohkem ja need ei pääse loomulikul teel välja, põhjustavad need kõhupuhituse. Olukorda saab...

...

Muutus algab perimenopausi ajal ja intensiivistub menopausi edenedes....

Kuue levinud toiduaine regulaarne tarbimine on seotud väiksema riskiga haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse....

B-vitamiinide rühma kuulub üheksa vesilahustuvat vitamiini, mis etendavad tähtsat osa eelkõige rakkude ainevahetuses....

Tavaline tervislik ja mitmekülgne toit sisaldab alati häid mikroobe. Siiski tasub eelistada toite, millest organism saab kõige vajalikumaid kiudaineid ja mis soodustavad heade bakterite paljunemist....

Magneesiumi leidub meie organismis enamasti rikkalikult ning see aitab kaasa heale tervisele ja rohkele energiale. Ometigi on osal meist sellest puudus ja ehk just seetõttu jääb energiast puudu....

Kõige tähtsamad antioksüdandid on A-, C- ja E-vitamiin, ka mineraalained seleen ja tsink, samuti taimsed toitained, eelkõige karotenoidid ja flavonoidid. Antioksüdante saame toiduga, kusjuures need tu...