„Hea on tulla koju nagu oma kindlusesse või oaasi, kus on hästi hubane ja mõnus olla,” sõnab emapuhkusel olev Kristiina Savva, kelle meelest võiks koju valitud asjadel olla oma lugu.
Kõrge plankaed ei lase tänaval möödujail kiigata hoovi sisemusse.
Kinnisvaraturg on teinud pööraseid uperpalle ja löönud hinnad lausa taevasse. Kuulutuste juures leiab ka märkeid, et tegu on kaasomandiga. See muudab paljud ettevaatlikuks. Miks?
Mais sooja ilmaga hakkab muru mühinal kasvama. Kätte jõuab niiduhooaeg! Nüüd tuleb kuurist või keldrist välja otsida aiapidaja truu abiline muruniiduk.
Vana maamaja soetamise järel on või vähemalt peaks olema esimene asi hoone elektrisüsteem korda teha, sest enamikul juhtudel ei vasta see praegustele nõuetele, ja veelgi enam – kujutab majale ja selle elanikele reaalset ohtu.
Elektrivarustus ei kannata
Triin ja Andry Saarmi pere kodu Nõmmel parkmetsa ääres on avar, põhjamaine, isikupärane ja meeldejääv. Stiilsus ja hubasus saavad siin sõbralikult läbi.
„Öeldakse, et unistuste kodu leidmine on pikk protsess täis emotsioone jainspiratsioonipuhanguid.
Korstna kaamerauuring, mida teostatakse spetsiaalse korstnakaameraga, võimaldab näha korstna sisemust kogu ulatuses, paljastades selle muidu märkamatuks jääda võivad vead.
Lootusetu värv, kummaline disain, kriimud. See pole tähtis, kui Lina Kristoffersson täikal jahtimas käib, sest tema näeb esemetes enamasti ennekõike võimalusi.
Paljude vanade maamajade lahutamatu koostisosa on nn plekkahi, mis tuli küttekollete rajamisel moodi eelmise sajandi alguses, kõigepealt olid plekist ahjukestad kujult ümarad, nõukogude ajal lisandusid kandilised voltplekist ümbrised, mis omal ajal olid v
Üldiselt on levinud arusaam, et kui eramaja, ütleme vana palkmaja küttesüsteem ehitada ümber maaküttele või ka õhk-vesisoojuspumba küttele, saavutatakse mingi tohutu suur energia ja raha kokkuhoid.