Seekordsed retseptid on pärit ühest 1930. aastate kladest – käsitsi kirjutatud, vahvate nimedega. Põnev oli seda lehitseda ja kujutada end tollesse aega.
Sügisest aeda kaunistavad väga eriilmelised kukeharjad, kes pakuvad nii lehe- kui ka õieilu.
Kukeharjade valik on tõesti üllatavalt lai. Looduses on kukeharjadel tähtis osa erosiooni takistajatena.
Juba esimeste lumevabade laikude tekkides sunnib kevadeootus varaseid õisi otsima.
Kevadekuulutajate hulgas on rohkelt sibullilli, kes suudavad kiiresti peale mulla sulamist kasvu alustada ja õide puhkeda.
Novembrikuu saabumisega rahuneb ka kõige tulihingelisem rohenäpp ja aeglustab käiku. Võid näiteks ette võtta linnukestele ühe rippuva toidulaua meisterdamise.
Koduõue lillepeenar pakub aastast aastasse rõõmu, kui seal kasvavad vähe hoolt nõudvad mitmeaastased püsiktaimed.
Õisi kogu suveks ja veel paljudeks järgmistekski!
Isegi siis, kui oled suur loodusesõber, ei saa lasta sissetungijail aias omavolitseda. Kuid nendega võitlemine on üks lõputu töö ja ning ega selles võitluses õigupoolest võitjaid olegi.
Lisaks igihaljastele okaspuudele saab talviselt tühja aeda tuua värve ja põnevat vaatamist teistegi taimedega.
Talvise aia ilu eest hoolitsevad teadagi okaspuud, ülivarakevadised õitsejad (näsiniin, nõiapuu, Kõmri lodjapuu) ja püsikud, kes koos lume sul
Liiliad on võlunud inimesi tuhandeid aastaid. Algselt kasvatati neid söödavate sibulate tõttu toidutaimena, samuti kasutati ravimite ning kosmeetikumide tootmisel. Peagi hakkasid nad aga levima dekoratiivtaimena.