Lugeja küsib: „Kasvuhoones kasvava sordi ’Somerset Seedless’ lehtedele ilmub saagi valmimise ajal hallikas-mustjas tahma meenutav kirme, mis hiljem levib ka marjadele.
Kostnat tuleb puhastada vähemalt korra aastas, kuid küttekolde ja küttematerjali eripärast tulenevalt võib olla vajalik ka tihedam hooldus.
Bullerjan-ahjud tekitavad rohkem tahma ja nende pigioht on suurem kui teistel ahjudel, teab Aigar Kalm OÜ-st Lõõr
Roosi-tahmlaiksus on kõige levinum rooside lehehaigus, mis hakkab tavaliselt kimbutama juuli keskel pärast esimest õitsemislainet ning levib hoogsalt septembrini.
Haigus algab alumistel lehtedel, kuhu ilmuvad tumedad täpid, mis järjest suurenevad.
Eesti seadused näevad ette, et eramaja omanikul peab olema professionaalse korstnapühkimise akt ette näidata iga viie aasta tagant. Seega kui kõrgele ronimine pole probleem ja on võtta korralikud töövahendid, võiks ju vahepeal ise selle töö ära teha.
Nii korsten kui kogu küttesüsteem vajavad puhastamist ja kontrolli enne iga talve.
Et kütteperiood on peagi algamas, kirjutab korstnatootja Schiedeli tehniline konsultant Jaanus Variku, mida majaomanik ise korstent pühkides peaks silmas pidama. Aastari
Küttesüsteemid on ajas muutunud ning nõuavad ka teistsuguseid korstnaid. Kaasaegsel moodulkorstnal on vähemalt üheksa olulist eelist. Uute kütmislahenduste puhul tekkiv happeline kondensaatvesi võib üsna kiiresti tellised söövitada.
9 probleemi ja lahendust küttekollete parandamisel.
Kolderesti uuendamine
■ Kolderest kulub suure kuumuse tõttu järjepideval kasutamisel. Need, kes on ostnud vana maja, võivad pahatihti tõdeda, et koldes on katkine kolderest.
Korstnat tuleb puhastada vähemalt korra aastas, kuid küttekolde ja küttematerjali eripärast tulenevalt võib olla vajalik ka tihedam hooldus.
Tuleohutusseadus paneb majaomanikule kohustuse igal aastal korstnat puhastada, igal viiendal aastal peab kutsuma