Veenilaiendid annavad märku sellest, et jalgade verepump ei ole töökorras.
Silmaga nähtavad veenilaiendid peidavad end talveks pikkade pükste või tumedate retuuside varju.
Põskkoopapõletik, teise nimega maksillarsinusiit on põletik põskkoopas, mis tekib tavaliselt viirusliku ülemiste hingamisteede põletiku ehk tavalise nohu järgselt 5-7 päeva pärast haiguse algust.
Hariliku palavikuga nohu tagajärjel võib tekkida äge põsk
Esimene soola liigtarbimise tunnus on suu kuivus ja janu. Sellele saab abi vee joomisest. Tähtsam on tõsiasi, et neerud suudavad ööpäevas eritada ainult 20–35 g keedusoola.
Hääl kaob, kurk on kibe ja hingatagi pole kuigi mõnus… Mis lahti?
Selgitab kõrva-nina-kurguarst Piibe Laane.
Larüngiit on kõripõletik. "See nimetus tähistab hingamisteede algusosa ehk kõri põletikulist seisundit," ütleb dr Piibe Laane.
Suvi toob sooja ja rõõmu, ent paljudele ka väiksemal või suuremal määral tervisemuresid. Enamikule meist on tuttav tunne see, kui kuuma ilmaga jalad paiste lähevad.
Muutlike ilmadega märts on viirushaiguste levikuks soodne kuu. Kui nohu-köha võtavad öösel hirmutava pöörde ning laps ärkab imelikult köhides ning raskelt hingates, on vanemate ehmatus loomulikult suur.
Külmal aastaajal tekitab häälekähedust ja -kaotust põhiliselt nakkushaigus. "Kõripõletiku ehk larüngiidi põhjustajaks on enamasti viirus, sageli paragripp.