Elulõngade (Clematis) arvuka pere võib laias laastus jagada kaheks: suure- ja väikeseõielised. Tavaliselt seostub sõna „elulõng” ikka nende esinduslikumate, suureõielistega. Üleni õitega kaetud elulõng on omaette vaatamisväärsus.
Kevadisi värskeid võrseid saab kasutada nii supis, hautises kui ka pirukas.
Põhi:
3 dl nisujahu
1 pakk kuivpärmi
1 tl suhkrut
½ tl soola
1 dl kuuma vett
1 munakollane
2 sl vett
1 sl õli
Täidis:
200 g toorjuustu
100 g ürtidega toorjuustu
4 muna
1 dl mait
Pirukasse võib panna kõike söödavat rohelist, mis parajasti nina maast välja pistab.
Põhi:
3 dl nisujahu
1 pakk kuivpärmi
1 tl suhkrut
½ tl soola
1 dl kuuma vett
1 munakollane
2 sl vett
1 sl õli
Täidis:
200 g toorjuustu
100 g ürtidega toorjuustu
4 mun
Väike rediseidand maitseb täpselt nagu redis ja pisike porruhakatis on vängemgi kui täiskasvanud porrulauk.
Idandamine on nagu mikrovormis salatikasvatus. See on imelihtne ja käib kiirelt.
Viinapuu on vastupidav ja ulatusliku võraga ronitaim, mille võrsed kinnituvad toe külge köitraagudega. Võrsete rohkuse ja neile kasvavate jõuliste ennakvõrsete tõttu vajab taim pidevat hoolt.
Ebaküdooniat pannakse eelkõige hapu maitse pärast hoidistesse, kuid kogu taimel on tervistav vägi, mida oleks mõistlik endasse ammutada.
Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica), mida meil kutsutakse lihtsalt ebaküdooniaks, väärib senisest suuremat au
Suureõieliste elulõngade võrsed Eesti oludes tavaliselt talve üle ei ela. Pehmel talvel võib see ehk isegi õnnestuda, aga kunagi ei tea ju ette, kui külmaks võib minna.