10 kõige levinumat viga katusevahetusel
kodus.ee
Mida suuremad on kattematerjali tükid mõõtmetelt, seda suuremad on ka materjalikaod. | Tootja

Katusevahetus on niivõrd suur ettevõtmine, mida tasub hoolikalt planeerida, et mõne aasta pärast ei vajaks töö ümbertegemist.

Kivikatuste müüja BMI Monieri tehniline konsultant Martin Paun räägib, milliste vigadega katusemeistrid kõige sagedamini kokku puutuvad. 

 

1. Ei mõelda läbi katusevahetuse eesmärki. 

Enne tööga alustamist tasub läbi mõelda, kas soovitakse, et pööning püsiks ainult kuivana või tahetakse ka korralikult soojapidavat katust? Tavaliselt sõltub otsus sellest, kas pööningukorrusel on eluruumid või mitte. Kummalgi juhul tuleb kasutada erinevaid lahendusi ja erinev on ka tööde maksumus. Kuna katuseehitus on suurem töö, võiks kaaluda katuse soojustamist, kui näiteks viie aasta jooksul on kavas katusealune eluruumideks välja ehitada. See tähendab, et tuleb paigaldada kvaliteetne hingav aluskate kaaluga vähemalt 160 gr/m² kohta ning soojustusvill. Ehkki katuse soojustamine on võimalik ka hiljem, on seda mugavam ja soodsam teha samaaegselt uue katuse ehitusega. 


2. Vahetatakse vaid kattematerjal (kivi, plekk, eterniit jne), aga mitte aluskatet ja teisi katuse osi.     

Katusekomplekti kuuluvad lisaks katusekattematerjalile ka kvaliteetne õhku läbilaskev aluskate, erinevad tihendid katuseharjale ja räästale, kinnitusvahendid, vettpidavaid läbiviigud suitsu- ja ventilatsioonikorstendele, kohustuslik turvavarustus (lumetõkked, käigusillad ja redelid jne). Kui vahetatakse välja vaid katusekattematerjal, võib niiskus jääda maja konstruktsioonidesse ja soojustusse ning kahjustused ainult süvenevad. Samuti ei ravi pelgalt katusekatte vahetus terveks ehitusvigadega seotud muresid. Olgu tegemist siis korstna paiknemisega katuse neelus, vintskapi katuse liiga väikese kaldega, lekkivate vihmaveerennidega või lõikuvate katuseneeludega. Katusevahetus on piisavalt suur ettevõtmine, et teha selle raames ära kõik vajalikud tööd. 

 

3. Mõni materjal asendatakse odavamaga.

Katus ehitatakse pikaks perioodiks, seega ei ole mõtet riskida odavate materjalide kasutamisega, et esialgne säästulahendus ei kujuneks aja jooksul kõige kallimaks. Näiteks peaks soojustatud katuse korral olema aluskate  hingavat tüüpi, armeeritud ning minimaalse kaaluga 160 gr/m2, et igas majas loomulikult tekkiv niiskus välja pääseks. Odavad õhukesed aluskatted venivad välja juba paigalduse käigus ning majas tekkiv kondensvesi valgub soojustuse vahele, mis tekitab hallitust ja puitosade pehastumist. Soovitatav on ka kasutada ühe tootja toodetud materjale, mitte kombineerida kokku erinevaid. Ainult nii saab olla kindel, et katuse erinevad osad on kvaliteetsed ja sobivad omavahel kokku ning probleemide tekkides ei püüa erinevate komponentide tootjad vastutust üksteisele veeretada. 

 

4. Eelistatakse üksnes odavamat hinda ega süveneta pakkumise sisusse. 

See on tihti suurim komistuskivi. Näiteks võetakse pakkumine õhukesele, kuni 0,5-millimeetrise paksusega plekile ja võrreldakse seda kivikatuse hinnaga. Tuleb ette ka juhtumeid, mil esialgne hinnapakkumine ei sisalda kõiki katusevahetuseks vajalikke materjale, mis tähendab majaomaniku jaoks ebameeldivaid hinnaüllatusi tööde käigus. Kuna ehituskaugel inimesel on seda keeruline märgata, on pakkumisi hinnates mõistlik protsessi kaasata spetsialist. 

 

5. Paigaldusel ei arvestata materjalikaoga. 

Mida suuremad on kattematerjali tükid mõõtmetelt, seda suuremad on ka materjalikaod. Eriti rohkelt tuleb kadusid siis, kui hoonel on kaldharjad, vintskapid ja teised väljaehitatud osad. Katusepleki materjalikadu võib olla katuse pinnast isegi 30%, kuid katusekivil jääb see 5% piiridesse. Suurte materjalitükkide puhul tuleb arvestada ka seda, et tormikahjustuste korral võib lennata minema suur osa katusest. 

 

6. Ei uurita, kas katusematerjal on müravaba.

Materjalivalikul tuleks hinnata, kas soovitakse vaikset katust või vihma, rahe ja tuule tekitatav müra ei häiri. Kui näiteks katusekivid on täielikult müravabad, siis õhem plekk võib tublisti häält teha. Kui juba soovitud materjal on valitud ja katusele pandud, on müra tõkestamine keeruline. 

 

7. Ei hinnata enne tööde algust konstruktsioonide seisukorda. 

Katuse uuendamisel tuleks enne materjalivalikut kontrollida ka katusekonstruktsioonide seisukorda, avades vajadusel prooviks tüki katust näiteks korstna lähedalt või katuseneelust. Need on kõige tõenäolisemad lekkekohad, kus on seetõttu ka puidukahjustuste oht kõige suurem. Kui konstruktsioonid või soojustus vajavad uuendamist, tuleb see töö ette võtta sõltumata valitud materjalist. Seepärast ongi katuse renoveerimisel mõistlik paigutada vähemalt 15% eelarvest ettenägematute kulude reservfondi, sest sageli selgub lõplik tõde alles vana katuse eemaldamisel. Kui aga sarikad ja muud puitosad on korralikud, sobivad need tõenäoliselt mistahes katusematerjali paigaldamiseks. Kuigi vahel kardavad majaomanikud kivikatuse raskust, moodustavad  kivid katusele mõjuvast koormusest vaid 10–20%, seevastu lume ja tuule koormus ulatub uuringute andmetel ühtekokku 76%-ni katusele mõjuvatest jõududest. Kui katus ei pea kivide kaalule vastu, siis ei kanna see kaugeltki välja lume ja tuule koormust.  

 

8. Valitud katusematerjali paigaldus käib majaomanikule endale üle jõu. 

Näiteks rookatus, murukatus või kiltkivikatus on ägedad, kuid nende ainulaadsete materjalide paigaldus tuleks jätta kogenud meistrile. Bituumensindli ja katusekivide paigaldus on hobiehitajale kindlasti jõukohane, kuna selleks pole vaja mingeid erioskusi ega -tööriistu. Tänapäeval saab enamikke katusekivisid paigaldada ilma ühegi naela või kruvita, kasutades selleks tööriistavabu kinnitusklambreid. Nii pole ohtu haamriga lüües või kruvi liiga kõvasti kinni keerates kivi vigastada. Arvestada tuleb ka seda, et suuremate materjalide nagu plekipaanide ja eterniitplaatide katusele panekut segab tuul tublisti, kuna need kipuvad purjena tuult alla võtma. 

 

9. Katuse planeerimisel ei arvestata sellega, et ka hiljem on tarvis katusele pääseda. 

Enne ehitustööde algust peab kindlasti kontrollima, kas pakkumised sisaldavad ka juurdepääse (katuseluugid, redelid, käigusillad) korstnate juurde, mida nõuab Päästeamet. Lisaks on nõutud lumetõkked kohtades, kus inimesed igapäevaselt räästa all liiguvad. Samuti on maja tervise seisukohalt ülioluline kvaliteetne vihmaveesüsteem ning sadevete hoonest eemale juhtimine.

 

10. Ei uurita kohalikust omavalitsusest, kas katusevahetus nõuab ka ehitusteatist või ehitusluba.

Omavalitsusega tuleks enne ehitustööde algust kindlasti ühendust võtta, et vältida hilisemaid juriidilisi pahandusi. Kui katusele on plaan lisada juurdeehitisi või muuta selle kuju, on kindlasti  vajalik koostada uus projekt. 

Sarnased artiklid