12 tüüpviga fassaadi soojustamiselMait Lillemäe
Kui eratellija saab oma fassaaditöödel ise silma peal hoida ja ehitajat valides probleeme ennetada, siis riik sellega toime ei tule. | Shutterstock

Kui on kasutatud sobivat materjali ja korrektseid  töövõtteid, siis garanteerib fassaadi soojustamine  kokkuhoiu küttekuludelt. Et soovitud energiasääst ka reaalsuseks saaks, on vaja fassaad soojustada õigesti. Paraku ei ole paljud ehitajad teemaga kursis ja toimub praagi tootmine.

1. Puudulik projektijuhtimine

Kui suur juht ja õpetaja ütleb, kuidas ja millega teha, siis nii tehaksegi. Tore, kui tööde juht on fassaadide soojustamise põhitõdedega kursis. Tihti kipub olema vastupidi. Ja nii ei saa ka lõpptulemus parem tulla.

2. Alapakkumised

On juhuseid, kus alapakkumine tehakse sihilikult, et töö endale saada ja alltöövõtjate arvelt kasum ikkagi taskusse panna. Kahjuks tean isiklikult päris mitut firmat, kes nii teevad. Tööd saavad nad peamiselt riigihangetelt, kus füüsiline omanik puudub ja valida tuleb soodsaim hind. Eratellijate juures sellised firmad tegutseda ei saaks.

Teine seltskond alapakkujaid on need firmad, kellele tuleb hinnapäringuid aknast ja uksest. Kuna töösse läheb vaid murdosa tehtud pakkumistest, ei hakata projekti palju süvenema ja pakkumised tehakse n-ö lambist. Kui töö kätte saadakse, hakatakse süvenema ja avastatakse, et üks ja teine asi on ununenud. Kuna peale maksta ei taheta, hakatakse kokku hoidma. Kokkuhoid on võimalik, kui projekt on üldsõnaline ja ehitusleping võimaldab sahkerdada. Kuna riigihanked on orienteeritud madalamale hinnale, siis on nii projektid kui ka lepingud tihti puudulikud. Seega on võimalusi sahkerdamiseks palju.

Kolmas võimalus teha alapakkumine on pikalt ette planeeritud tööd, mille tegemise kohta on hanked korraldatud tükk aega enne reaalselt töödega alustamist. Varem tehtud pakkumised ei ole uue buumi ajal enam konkurentsivõimelised, sest töömees tahab rohkem raha kui arvestatud, tellingute rent on kallim jne.

Mida teha? Tuleb oodata, et see buum mööduks. Kui eratellija saab oma fassaaditöödel ise silma peal hoida ja ehitajat valides probleeme ennetada, siis riik sellega toime ei tule. Nii ehitataksegi üsna palju jama. Viimasel ajal on muidugi ka paljude eratellijate (korteriühistud) puhul märgata tendentsi vähem pakkujad võitjaks kuulutada. Sel juhul ei ole tulemusest midagi head loota.

3. Eestis talve ei ole

Talvel saab fassaade soojustada väga edukalt, kuid järgida tuleb tootja poolt talvisteks töödeks antud juhiseid. Neid juhised aga ei täideta. Alates sellest, et EPS liimitakse suvise liimiga, kui väljas on 10 kraadi külma ja lõpetades jäätunud seina armeerimisega. Erandiks ei ole ka külma vee kasutamine segu tegemiseks.

4. Erinevate toodete segamine

Olen pidanud sel teemal väga palju vaidlema. Ehitajal on mugav kasutada seda kaupa, mis on antud hetkel soodsam või mingilt objektilt üle jäänud. Niisiis üritataksegi näiteks ühe tootja armeerimissegule teise tootja krunti ja lõppkrohvi peale kanda jms.

Et asjas selgust saada, uurisin seda teemat isiklikult järgmiste fassaadimaterjalide pakkujate käest: Sakret, MT Grupp (Kreisel), Caparol, Mira. Vastus oli kõigil ühene: segada ei tohi. Põhjus on lihtne: tootjad on välja töötanud terve soojustussüsteemi, mida on testitud ja millele antakse tervikuna garantii. Kui nüüd selles süsteemis mõni komponent asendada, siis tootja garantii enam ei kehti.

5. Soojustusplaatide liimimine

Võiks ju arvata, et buumiaegsed EPS-i  ainult pätsikestega paigaldajad on ametit  vahetanud, kuid võta näpust. Kui tellingul  vaatan, suletakse EPS-plaadi perimeeter korrektselt ja lisatakse segupätsid keskele. Mõni aeg hiljem tööde kvaliteeti kontrollides selgub, et plaatide perimeetrid on kohati ikka sulgemata (näeb akende ja uste servadest, seina otsast ja ka naelaga torgates). Jääb mulje, et oma tööd ei tahetagi hästi teha. Soojustuse kvaliteet on üldiselt kontrollitav ka termopiltide abil.

6. Sokliprofiili ei osata paigaldada

Sokliprofiiliga on see häda, et see kipub ära vajuma. Mida paksem on soojustus, seda vedelam on profiil. Sellisel juhul aitab nurgikutega toestamine, mida kohtab aga üsna harva. Nii on väga paljudel fassaadidel sokliprofiil armeerimiskihist lahti ja seina servas inetu pragu, kuhu koguneb vett, mis lõhub seina.
Sokliprofiili paigaldamise juures jäetakse jätkud klambriga kinnitamata (tavaline on selline jätk, kus üks profiil tõstetakse teise peale), profiil lõpetatakse seina nurgas ära. Vahel jäetakse sokliprofiil sootuks paigaldamata. Tundub, et kehtib põhimõte: pole profiili, pole probleemi.

7. Vale tüübeldamine

Kord ei ulatu tüüblid kandeseina, kord ei suudeta auku ette puurida selliselt, et tüübel saaks sirgelt sisse minna. Juhendite järgi peab igal tüüblil segu taga olema (et tüübeldamisel plaati ära ei lõhuks), kuid sellest ei ole keegi kuulnud. Ja kuidas sa teadki, kus see segupäts seal täpselt on? Kui julged küsida, et miks naelaga ei kontrolli enne puurimist, kõlab üldine naer: kus planeedil ma enda arvates järelevalvet teen? Meil on kogu aeg nii tehtud ja kuhu see sein ikka kukub.

8. Ei armeerita korrektselt

Armeerimise osas on kõige suuremad probleemid akende ja uste ümbruses, kus unustatakse paigaldamata diagonaalsed armeerimisvõrgu ribad. Samuti on probleemiks armeerimisvõrgu liiga vähese segukihiga katmine. Osa töömehi on harjunud segukihti niivõrd ebaühtlasena peale kandma, et hiljem tuleb korrektse seina saamiseks palju vaeva näha.

9. Katteplekid jäävad tihendamata

Kaitseplekkide paigaldamisel tehtavad vead on väga tavalised. Esmapilgul tühisena tunduvad plekkide kalded ja seina pinnast üle ulatumise kaugus võivad hea lõpptulemuse saamisel mängida väga olulist rolli. Ka pisike leke jätab fassaadile inetu jälje. Pikem ühe koha märgamine toob enesega kaasa seened ja lahtise krohvi. Tõsisem leke rikub konstruktsiooni kiiresti.

Paljud kasutavad tihendamiseks silikooni ehk siis plekk tihendatakse silikooniga. Mõte on hea, aga lõpptulemus ei kannata kriitikat, sest silikoon kaotab oma omadused paari aastaga (kestab sama kaua kui garantiiaeg). Plekid tuleb paigaldada selliselt, et tihendamist vajavaid kohti oleks minimaalselt. Problemaatilised liited tuleb tihendada ilmastikukindla massiga.

10. Külmasillad

Vanade korrusmajade soojustamise juures on läbivaks probleemiks see, et akende ja uste perimeetrit ei saa korrektselt soojustada, sest leng on praktiliselt tellisega (või sillusega) tasa. Nii saab soojustuse kogu maja, kuid akende servades on ikka külmasillad. Seda saab vältida kas telliste eemaldamisega avade servadest või siis akende toomisega soojustusega ühele tasapinnale. Kahjuks ei harrastata kumbagi varianti, sest need on kallimad kui töö tegemata jätmine.

Külmasildadest rääkides peab ära mainima ka need ehitajad, kes soojustusplaatide vuuke seguga täidavad. Huvitav, kas ei saada aru, et armeerimissegul on kordades parem soojusjuhtivus (materjal juhib hästi nii sooja kui ka külma) kui EPS-l. Sama tulemuse annaks kogu fassaadi sellise „krohvimisega” soojustamine.

11. Loodimine ja rihtimine

Kui mõni aeg tagasi olid asjad nii hullud, et fassaadi soojustati iga plaati eraldi loodides, siis õnneks ei ole ma seda viimasel ajal enam kohanud. Kasutatakse nööri ja tulemus saab korralik.

12. Puudulik tööohutus

Suure soojustustööde buumi ajal oli vahepeal selline olukord, kus tellinguid ei olnud võimalik rentida. Kui need ka said, siis olid need kas mädanenud platvormidega või muidu utiliseerimiseks mõeldud.
Enamikul objektidel oli pidev piirete probleem. Järelevalve nõuab piirdeid, aga rentida neid ei saanud. Huvitav, kas rendifirmad küsisid ka vähem raha, kui poolikuid asju välja andsid?

Allikas: TM Kodu&Ehitus.  Lisalugemist fassaadide kohta: www.omanikujarelevalve.com

 

fassaadremontehitus

Sarnased artiklid