Välisviimistluse kuum trend – söestatud puidufassaad
Signe Kalberg
Kartus, et söepind pole ilmastikukindel, on põhjendamatu. | Yakisugi.ee

Jaapanist pärinevast yakisugi-tehnikas söestatud puidust fassaad annab ehitisele uudse ja omapärase välimuse, aga ka vastupidavuse peaaegu sajaks aastaks. Söestunud pind ei mädane, hoiab eemale puidukahjurid, on vastupidav ilmastikumõjudele ja UV-kiirgusele ning on tulekindlam kui tavaline värvitud laudis.

Söestatud laudadega välisfassaadid on majade viimistluses uus kuum trend, mis tekitab ka vastakaid arvamusi. On neid, kes ei mõista, miks peab korralikku fassaadilauda põletama, sest sellega tundub ju laud kahjustuvat, teised aga leiavad, et musta värvi söestunud pind on efektne ja omapärane. Tallinnas on söestunud laudadega välisfassaadi näha näiteks Valgevase tänaval asuval kolmekorruselisel büroohoonel ja Suur-Laagri tänava kortermajal. Uudne välisviimistlus on aga populaarsust võitmas üle Eesti ning lisaks välisfassaadidele kasutavad disainerid seda ka siseviimistluses.

 

Vanim puidu kaitsmise viis


Puidupinna söestamine on üks maailma vanimaid puidu kaitsmise viise. Kui põlemine piirdub ainult puidu pindmise kihiga, tähendab see seda, et orgaanilisest ainest toituvatel organismidel ei ole sellest pinnakihist enam midagi söödavat võtta, mistõttu on söestunud pinnaga puit väliskeskkonna mõjudele oluliselt vastupidavam. Teadaolevalt võtsid selle tehnoloogia kasutusele Jaapani mungad ligi 800 aastat tagasi. Jaapanlastel on selleks isegi oma nimetus – yakisugi, mis otsetõlkes tähendab „põletatud seedripuu lauda“.

 

Ilmastikukindel söepind

 

"Pintslitõmmete ja värvi asemel põletatakse profiillauda, kuni saavutatud on piisav söekiht. Seejärel kantakse peale kaitsev viimistluskiht, mis muudab pehme söepinna tugevaks ja lisab ilmastikukindlust,"  ütleb Kais Wood OÜ juht ja asutaja Karl Käis. Kalli seedripuu asemel kasutatakse tavapärast mändi ja kuuske, nõudlikumad kliendid aga ostavad siberi lehisest fassaadimaterjali. Kartus, et söepind pole ilmastikukindel, on põhjendamatu. Käis kinnitab, et söepind ise juba annab puidule kaitse nii ilmastiku kui ka päikese eest. "Aga kasutades õigeid ilmastikukindlaid viimistluskihte, saame väga stabiilse toote, suurema kaitse mehaaniliste vigastuste eest ja määrdevaba pinna."

Ta lisab, et traditsioonilised Jaapanis asuvad fassaadid on tihti ilma viimistluskihita. Isegi kui on midagi kasutatud, vaid naturaalset õli. Sealne aastasadu kestnud tehnika on näidanud fassaadide elueaks 50+ aastat. "See toode kestab. Peab vastu nii tuules, vihmas kui ka lumes. Aga millele tuleb tähelepanu pöörata, on mehaanilised vigastused, mis on kerged tekkima ehituse käigus või kui toodet kasutatakse kohtades, kus on nõutud suur kulumiskindlus. Kindlalt võib väita, et tugevalt söestunud laudis peab ilmastikule paremini vastu kui värvitud laud,"  ütleb Käis.

 

Oluline on oksakohtadeta laud
 

OÜ EmotionWalls juhataja Peep Ani sõnul on nad kasutanud Eestis juba kuue maja fassaadi välisviimistluses söestatud lauda. Ani sõnul võib puidu põletamisel kasutada erinevaid võtteid. Levinuimad tehnika on puidu söestamine kimbustatult. See käib nii, et nelikantlauad pakitakse kolmekaupa kimpudesse selliselt, et tekiks triangulaarne lõõr. See täidetakse ajalehepaberiga, mis pannakse põlema.

"Spetsiaalse tööriistaga levitatakse leeki piki laudadest moodustunud lõõri, et tagada ühtlaselt söestatud pind. Kui tuli on levinud ühtlaselt kogu lõõri ulatuses, hakatakse arvestama põlemisaega. Söestamise reljeefsus on maitseasi, kuid selleks, et söestatud pind kaitseks puitu, on soovituslik söestamise kiht minimaalselt 3 mm. Optimaalne aeg vajaliku söekihi tekkeks on seitse minutit, misjärel lauad eraldatakse üksteisest ja edasise söestumise tõkestamiseks kustutatakse veega," selgitab Ani.

Paraku seab selline puidu söestamise tehnika omad piirid laua pikkusele ja laiusele. Põletamise puhul on Ani sõnul oluline ka ühtlase puusüü ja oksteta materjali kasutamine, mis tõstab lõppkokkuvõttes materjali hinda. Kuna oksakohtade ümbruses olev puusüü on kordades tihedam kui pikipuitu tüvesüü, siis mida tihedam on puit, seda kauem see põleb. Kasutades korstnameetodil söestamiseks okslikku okaspuud, oleks tulemus ebaühtlane ja põlengu protsessi ei saa kontrollida.

Kvaliteetse töö lõpptulemuseks peab olema ühtlaselt söestunud ja sirge laud. Keskelt nõgus laud võib tekkida siis, kui kuumuse alt üles liikumisel tekib kruvilaadne kuumakeeris, mis kolmnurkse tulekorstna puhul annab rohkem kuumust laua siledale keskosale ja seetõttu saavad nurgad vähem kuumust. "Korrapäraselt söestatud pinna saamiseks on eriti oluline töölise praktiline töökogemus," rõhutab Ani.

Üks levinud puidupinna söestamise viis on kasutada põletit. Tööle kulub märksa kauem aega, kuid tulemus on kindlam ning tööprotsess lihtsamini kontrollitav. Ani sõnul võimaldab see tehnoloogia söestada erineva profiiliga pindasid, mida korstnameetod ei võimalda.

 

Söestunud laud ka siseviimistluses

Siseviimistluses sobivad sisuliselt kõik levinud puiduliigid, kuigi yakisugi-tehnika kasutajad eelistavad kasutada suurema tihedusega puiduliike. Kõige enam kasutatakse selleks kaske. Suurem tihedus tagab ka tugevama söepinna ja suurema vastupidavuse mehaanilistele vigastustele. Seepärast näiteks kask on suurepärane toode ka rahvarohketes kohtades.

Söestatud laua trend on tõusujoones ka mööblitööstuses. Arhitektide ja disainerite fantaasial ei pea piire olema. Enamjaolt just siseviimistluses tuleb tihti ette, et nõutakse kindlat tuleklassi. Nii sise- kui ka välisviimistlusse on võimalik lisada nõuetele vastav tuletõkkekiht.

Allikas: Kais Wood OÜ

Sarnased artiklid