Fassaadi saab katta ka katusekividega

Urve Vilk
Käokella ridaelamus on arhitektid kasutanud fassaadikattena servakuti üksteise peal olevaid betoonplaate. | Tootja

Uue trendina levib järjest enam katusematerjalide kasutamine fassaadidel.

Katuse Asjatundja tegevjuhi ning katuse- ja fassaadimeistrite liidu juhatuse esimehe Peeter Kärbi sõnul on olulisim põhjus, miks katusekattematerjale fassaadidel hakatud kasutama, nende maksumus – need on spetsiaalsetest fassaadimaterjalidest märksa odavamad. Miks nii, on keeruline öelda. Kindlasti laiendab sama materjali kasutamine nii katusel kui fassaadil arhitektuurseid võimalusi.

Kuigi laias laastus on võimalik fassaadidele paigaldada kõiki katusekattematerjale, kasutatakse praegu kõige rohkem katusekive, neile järgnevad erinevad metallid põhimõttel “mida kallim, seda vastupidavam”.
Kuigi arvatakse, et kivikatus on hea ja plekk-katus kehv, on nii kive kui ka plekki erineva hinna ja kvaliteediga, märgib Kärp. “Võrreldes kõige odavamat kivi ja kõige odavamat plekki, on kivi tõesti parem, aga kui võrrelda kõige kallimat kivi- ja kõige kallimat plekk-katust, kestab plekk-katus kauem.”
 

Valitakse hinna, mitte vastupidavuse järgi
 

Kõige odavamad on kividest betoonkivid, mis on tänu soodsale hinnale meil väga levinud, ent mujal kasutatakse märksa vähem. Loodus- ehk kiltkiviga on olukord vastupidine: seda näeb Euroopas fassaadidel sageli, meil aga mitte, kuna see maksab rohkem.

Hinna poolest jäävad nende kahe vahele keraamilised katusekivid – fassaadile sobivad tasapinnalised ning siledad, mitte kõrge profiiliga kivid. “Kui mujal maailmas on keraamilise kivi, mis betoonkivist kallim, osakaal suurem, siis meil ei mõelda, mis saab kümne aasta pärast, vaid valitakse hetkes kõige odavam lahendus,” kommenteerib Kärp kasutust.

Metallkatustest rääkides kasutatakse meil tema sõnul enim terasplekki. Alumiinium, mis on natuke kallim, on meil vähelevinud, samas Lääne- ja Kesk-Euroopas populaarne – see on suhteliselt odav ning sealses piirkonnas traditsiooniliselt toodetud ja kasutatud.

Hinna järgi reastades järgnevad titaantsink, vask ning tina, millest viimane on kõige kallim ja vastupidavam, aga eestlase jaoks liialt kulukas. “Seda on kasutatud kirikute restaureerimisel, mujal mitte,” räägib Kärp, et kui Euroopas on tina kasutatud mõnedel kirikukatustel, siis muus osas leiab see ka meist lääne pool vähe kasutust.
 

Arhitektid näitavad teed
 

Monieri müügijuhi Erkki Tepperi sõnul on vaid väike osa Eesti klientidest avastanud katusekattematerjalide fassaadidel kasutamise võimaluse, näiteks reisidel nähes, küll aga on hakanud arhitektid seda võimalust aina sagedamini välja pakkuma. “See trend on tulnud sujuvalt ja muutub aina populaarsemaks. Rohkem on hakatud eelistama siledapinnalist katusekivi, kust on toimunud areng selles suunas, et üks või kõik seinad kaetakse sama kiviga,” räägib Tepper. Heaks näiteks on Uuesalu Kodu arendus, kus kõik katused kaetud sileda kiviga ja osadel majadest ka seinad kividest.

“Ka Saksamaal ja Austrias kasutatakse katusekivi fassaadidel palju,” teab Tepper, kes usub, et pole vaja karta, et see tulevikus moest läheks.

Samas on tema sõnul kindlasti piirkondi, kus valitsevaks stiiliks jääb klassikalises võtmes 45kraadise kaldenurgaga katusega traditsioonilised majad. “Viilkatuse ja korstnaga maja on ju see, mida lapsedki tavaliselt koduna joonistavad. Aga kui tahad natukenegi teistsugust maja, mis hakkaks silma ning näitaks, et inimene on valmis uuteks ja huvitavateks asjadeks, siis mida laiem on võimaluste ring, seda parem.”

Arhitektuuribüroo Kavakava arhitekt Siiri Vallner ütleb, et katusekattematerjalide fassaadil kasutamine on mõistlik lahendus nn räästata maja puhul. “Sest kui räästast kaitsmas pole, on surve seinale suurem.” Sel põhjusel kasutas ta seda ka näiteks aasta faasaad 2017 konkursil teise koha saanud Viimis eramu puhul, mille arhitekt oli peale tema veel Indrek Peil; kasutati Dacora katuse- ja fassaadiplaate.

 

Peidetud renn tehniliselt väga keerukas
 

Kärp nimetab moodsate majade ja lahenduste probleemi: kui vihmaveesüsteemina kasutada ripprenni, rikub see ära arhitektuurse lahenduse, mida soovitakse katusematerjalide fassaadil kasutamisega saavutada. Samas, rennita hakkab vesi fassaadi rikkuma. “Peidetud renni on aga tehniliselt keeruline nii teha, et see oleks vettpidav,” tunnistab ta.

Kärbi sõnul vaatavad arhitektid sageli siiski liialt välimust, mitte tehnilist lahendust. “Vaadatakse, et lahendus on joonisel kihvt, aga tehnilist poolt ei arvestata,” nendib ta, et sageli ei saada tehnilistest omadustest ka aru. Nõrgad tehnilised teadmised tähendavad seda, et ei osata näha pikemat kasu. Ka projekteerijad ei saa aru, et kui tsinkplekk on terasplekist kolm-neli korda kallim, on sel põhjus – see on vastupidavam,” toob ta näiteks.

Ka materjalide müüjatelt tehnilise poole osas tema hinnangul nõu pole eriti loota. “Eesti väiksuse tõttu on ehitusmaterjalitootjate jaoks meie turu mahud sedavõrd väikesed, et meie regioonis pole palgal tehnilisi töötajaid, vaid tegu on müügiinimestega,” arutleb ta selle üle, miks pole kedagi, kes tehnilise poolega aitaks.
 

Klient langeb reklaami lõksu
 

Klient teeb otsuseid seetõttu peamiselt reklaami põhjal, kuuldes ühest poest ühte infot ja järgmisest hoopis teist. “Varakapitalismis kehtib reegel, et reklaamiga on võimalik müüa ükskõik mida,” hoiatab Kärp, et turunduse tagant objektiivne info välja ei paista. See tähendab, et inimesel ei jää muud üle, kui asjad endale ise selgeks teha.

Tepper soovitab uurida müüjalt tehniliste lahenduste kohta kohe, kui eskiisina on projekt paigas. “Reeglina on idee juba paberil, kui tullakse küsima, kuidas oleks õige näiteks mõnda katusesõlme lahendada. Kuna kivi on fassaadil tavalisest raskem, uuritakse ka selle kohta, kuidas roovitust kasutada,” toob ta näiteid tekkivatest küsimustest. “Kui eskiisprojektina on paigas, mis seinas ja katusel, oleks mõistlik asjad läbi rääkida,” soovitab ta. Näiteks paledel on võimalik kasutada spetsiaalselt nurgalõpetuskive, mille sammu saab ette välja arvutada. “Ehkki ehitajale ei pruugi see meeldida.”
 

Kuidas teha õige valik?
 

Kärbi sõnul algab kõik korralikust projektist, mida ei tohiks kunagi võtta formaalsusena. “Samas on väga harvadel juhtudel eramaja ehitama asudes olemas korralik projekt,” märgib ta ja lisab, et seda ongi keeruline tellida, kuna tegijaid pole. “Varem polnud selle järele nõudlust, aga nüüd, mil nõudlus on tekkinud, pole turg veel järele jõudnud.”

Kui olemas on vaid neli vaadet, mille järgi ehitaja oma tarkuse põhjal ehitama hakkab, ei pruugi aga tulemus saada kõige parem. Seetõttu soovitab Kärp valida individuaalprojekti asemel pigem tehasemaja, mis tagab, et tüüpprojekti sõlmed on korralikult läbi mängitud.

Maailmas ringi liikudes soovitab Kärp hoida samuti silmad lahti. “Tasub avatud silmadega ringi käia ja vaadata, milliseid maju mujal ehitatakse.” Uute materjalide puhul tasub jälgida sedagi, kas need on mujal maailmas leidnud kasutust või mitte. Kuigi sageli öeldakse, et meil on vaene ühiskond, nii et pole võimalik asju paremini teha, siis Kärbi hinnangul ei jää asjad mitte raha, vaid pigem info puudumise taha.

 

Katusematerjalid üha enam ka fassaadidel
 

Oleme tegelenud Eestis kivikatuste müügiga üle 10 aasta ning seni on meie valdkond olnud valdavalt traditsiooniline ja stabiilne. Hea on olla tunnistajaks, et tehakse midagi uut ja huvitavat ning valdkond areneb. Viimaste aastatega on tõusvaks trendiks muutumas katusekivi kasutus ka fassaadil – sile kivi, mis annab arhitektidele palju võimalusi, on end materjalina juba tõestanud, kuid leiab nüüd kasutust uues võtmes.

Uudne fassaadilahendus meeldib inimestele, sest selles on uudsust ja modernsust. Traditsioonilise viilkatusega majatüübi puhul kaetakse kividega nii katus kui fassaad – selle näiteks on eramajaprojektid, kus katus läheb üle fassaadiks ja otsmistes seintes on kasutatud klaasi või puitu. Katusekive võib fassaadidel leida ka lamekatusega hoonete puhul, hea eeskuju on Rae vallas asuv Ülemiste elurajoon, kus on mitmeid ridaelamuid, mille fassaadid kaetud sileda betoonkiviga Carisma. Seni tehtud lahendused hästi vastu võetud ja trend on tervitatav, sest suurendab inimeste valikuvõimalust materjalide osas ning teeb protsessi kiiremaks ja sageli ka soodsamaks.

Katusekivi on praktiline ja vastupidav materjal, mida lihtne hooldada. Vastupidavuse kohta annab kinnitust 30aastane garantii: materjali elueaks loetakse rohkem kui sada aastat. On palju näiteid majadest, millel on sajandivanune kivikatus ning mis toimivad kenasti tänaseni. Kivifassaadi praktiline eelis on, et vajadusel saab selle hõlpsalt asendada või eemaldada. Näiteks juhul kui soovitakse teha seinal remonttöid, saab kivid selleks ajaks ära võtta ning hiljem tagasi panna.

Ka kivide hooldamine on lihtne – pinna saab puhtaks survepesuriga pestes. Samuti on olemas erinevad kivile peale pihustatavad ained, mis kaitsevad neid ilmastikumõjude eest ning säilitavad hooldatud pinna pikaks ajaks.

Sarnased artiklid