Fassaadi saab katta ka katusekividega

Urve Vilk
Käokella ridaelamus on arhitektid kasutanud fassaadikattena servakuti üksteise peal olevaid betoonplaate. | Tootja

Uue trendina levib järjest enam katusematerjalide kasutamine fassaadidel.

Katuse Asjatundja tegevjuhi ning katuse- ja fassaadimeistrite liidu juhatuse esimehe Peeter Kärbi sõnul on olulisim põhjus, miks katusekattematerjale fassaadidel hakatud kasutama, nende maksumus – need on spetsiaalsetest fassaadimaterjalidest märksa odavamad. Miks nii, on keeruline öelda. Kindlasti laiendab sama materjali kasutamine nii katusel kui fassaadil arhitektuurseid võimalusi.

Kuigi laias laastus on võimalik fassaadidele paigaldada kõiki katusekattematerjale, kasutatakse praegu kõige rohkem katusekive, neile järgnevad erinevad metallid põhimõttel “mida kallim, seda vastupidavam”.
Kuigi arvatakse, et kivikatus on hea ja plekk-katus kehv, on nii kive kui ka plekki erineva hinna ja kvaliteediga, märgib Kärp. “Võrreldes kõige odavamat kivi ja kõige odavamat plekki, on kivi tõesti parem, aga kui võrrelda kõige kallimat kivi- ja kõige kallimat plekk-katust, kestab plekk-katus kauem.”
 

Valitakse hinna, mitte vastupidavuse järgi
 

Kõige odavamad on kividest betoonkivid, mis on tänu soodsale hinnale meil väga levinud, ent mujal kasutatakse märksa vähem. Loodus- ehk kiltkiviga on olukord vastupidine: seda näeb Euroopas fassaadidel sageli, meil aga mitte, kuna see maksab rohkem.

Hinna poolest jäävad nende kahe vahele keraamilised katusekivid – fassaadile sobivad tasapinnalised ning siledad, mitte kõrge profiiliga kivid. “Kui mujal maailmas on keraamilise kivi, mis betoonkivist kallim, osakaal suurem, siis meil ei mõelda, mis saab kümne aasta pärast, vaid valitakse hetkes kõige odavam lahendus,” kommenteerib Kärp kasutust.

Metallkatustest rääkides kasutatakse meil tema sõnul enim terasplekki. Alumiinium, mis on natuke kallim, on meil vähelevinud, samas Lääne- ja Kesk-Euroopas populaarne – see on suhteliselt odav ning sealses piirkonnas traditsiooniliselt toodetud ja kasutatud.

Hinna järgi reastades järgnevad titaantsink, vask ning tina, millest viimane on kõige kallim ja vastupidavam, aga eestlase jaoks liialt kulukas. “Seda on kasutatud kirikute restaureerimisel, mujal mitte,” räägib Kärp, et kui Euroopas on tina kasutatud mõnedel kirikukatustel, siis muus osas leiab see ka meist lääne pool vähe kasutust.
 

Arhitektid näitavad teed
 

Monieri müügijuhi Erkki Tepperi sõnul on vaid väike osa Eesti klientidest avastanud katusekattematerjalide fassaadidel kasutamise võimaluse, näiteks reisidel nähes, küll aga on hakanud arhitektid seda võimalust aina sagedamini välja pakkuma. “See trend on tulnud sujuvalt ja muutub aina populaarsemaks. Rohkem on hakatud eelistama siledapinnalist katusekivi, kust on toimunud areng selles suunas, et üks või kõik seinad kaetakse sama kiviga,” räägib Tepper. Heaks näiteks on Uuesalu Kodu arendus, kus kõik katused kaetud sileda kiviga ja osadel majadest ka seinad kividest.

“Ka Saksamaal ja Austrias kasutatakse katusekivi fassaadidel palju,” teab Tepper, kes usub, et pole vaja karta, et see tulevikus moest läheks.

Samas on tema sõnul kindlasti piirkondi, kus valitsevaks stiiliks jääb klassikalises võtmes 45kraadise kaldenurgaga katusega traditsioonilised majad.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Kodu & Ehitus.

Sarnased Artiklid