4 reeglit, kuidas paarisuhtes arukalt tülitseda

Kodutohter
Katsu oma viha vaos hoida ja suuna see konkreetsele teole või sündmusele, mitte oma lähedasele. | Shutterstock

Tülitsemine on täiesti normaalne paarisuhte osa ja võib suhteid pikas plaanis hoopis tugevdada. Kuidas aga tülitseda nii, et suhe liialt kannatada ei saaks?

 

 

Kas partnerile tuleb kohe andeks anda, kui ta sind vihaseks ajab? Sellega pole mõtet kiirustada, väidavad teadlased. Tõsine tülitsemine – selle asemel et tundeid viisakalt alla suruda – võib suhteid pikas plaanis hoopis tugevdada.

Elu näitab, et vaikides kannatavaid kaaslasi kohtlevad nende partnerid pidevalt halvasti. Seevastu ausalt vihane ja end kehtestav kaasa mõjub ligitõmbavalt ja äratab enda vastu lugupidamist. Kuidas liiga teravat keelt vaos hoida ja rääkida asjadest objektiivselt?

 

1. Pea maha dialoog iseendaga

Enne kui probleemi tõstatad, tuleks see enda peas selgeks mõelda: kas sa üldse oled kindel, mis täpselt sind kooselus ärritab? Tee endale selgeks, mis on sinu jaoks selle tüli põhiküsimused, ja keskendu ainult nendele. Keegi ei talu süüdistusi täis pikitud sõnalaviini, aga kui suudad olla konkreetne, võib vastaspool su ära kuulata.

Kui tunned, et sa ei suuda teemat ilma ärritumata üles võtta, kirjuta probleem paberile – nii on sul aega oma sõnu vormida.

 

2. Lahenda probleemid rääkides

Räägi kõigepealt oma mõtetest ja tunnetest ning nende tekkimise põhjustest. Su kaaslane ei ole mõtetelugeja – ta ei oska aimata, mis sinu peas liigub. Kui sa kunagi ei räägi asjadest, mis hinge närivad, hakkab rahulolematus kuhjuma. Vestlemine on üks viis probleemidele läheneda, neid avada ja tunda, et kuulud kaaslasega vaimselt kokku.

Oluline on ka oskus läheneda asjadele delikaatselt ja pakkuda oma abi. Võid näiteks kaaslaselt küsida, kas tal on midagi selle vastu, kui soovitad tal muuta oma pesemisharjumusi, ja kui tal jälle kipub miski ununema, tuletad seda taktitundeliselt meelde. Kindlasti mitte tänitades: "Sa ei pese kunagi hommikul oma kaenlaaluseid", vaid pigem naljatoonis: "Sa vist kardad liiga suurt veearvet, et kaenlaalused jäid täna pesemata".

 

3. Kuula kaaslast

Pane alati tähele, millal teine tahab sõna sekka öelda, ja lase temalgi suu puhtaks rääkida. Kui miski jäi segaseks, võid pärast täpsustada: "Kas sain sinust ikka õigesti aru?". Tähtis on teise juttu mitte katkestada ega hakata ennast kaitsma. Nii õpite teineteist paremini mõistma ja jõuab kohale seegi, kui kergesti võite teineteisest täiesti valesti aru saada.

Kui su kaaslane on tagasihoidlik ega ole harjunud rääkima, veel vähem enese eest seisma, siis julgusta teda. Ütle talle: "Mina rääkisin oma arusaamast, nüüd on sinu kord sama teha."

 

4. Oota tormi raugemist

Kuigi vihasena võivad kõik tunded välja purskuda, tasub siiski endale meelde tuletada, et oled täiskasvanud inimene ja oma tunnete valitseja. Katsu oma viha vaos hoida ja suuna see konkreetsele teole või sündmusele, mitte oma lähedasele. Keevate emotsioonidega ja karjudes probleeme ei lahendata. Terav või mõtlematu sõna võib aga lüüa sügava haava, mida teine iial ei unusta ega suuda ka andestada.

Mingil juhul ei tohi tülitsedes teist alandada. Samuti ära hakka süüdistama, kui kaaslane keeldub sel teemal rääkimast, vaid võta probleem uuesti päevakorda veidi hiljem.

Sarnased artiklid