Suurimad riskikohad soojustamisel. Lahendused, kuidas soojustust paigaldada

kodus.ee
Lisasoojustuse peaks alati paigaldama välisseinale. | Shutterstock

Suurimad riskikohad, mis eramajades esinevad, on parandatavad. Kuidas siis niiskustehniliselt hooldusremondi käigus õiget soojustust paigaldada ja probleemid lahendada?
 

1. Probleem: lisasoojustus tehakse valesti piirete siseküljele.

Põhjused ja lahendus: seespoolne lisasoojustus muudab vana hoone siseseins jahedamaks ja võib tekitada hallitusriski. Lisasoojustuse peaks alati paigaldama välisseinale (v.a muinsuskaitsealused hooned või seinad, mis kokkupuutes maapinnaga ja kus välist soojustust on raske paigaldada). Soojustuseks on lahtiste pooridega soojustusmaterjal ja tuule- ja aurutõkkeks vastavad materjalid.
Kui soojustus paigaldatakse sissepoole, on õhutiheduse tagamine eriti tähtis, muidu võib siseruumide niiskus ehituskonstruktsioonidesse sattuda. Vana aurutõke tuleb enne seespoolset soojustamist maha võtta. Üldiselt ei ole soovitav kunagi hoonet seestpoolt soojustada.
 

2. Probleem: läbi välisseina tuleb majja niiskust.

Põhjused ja lahendus: tüüpiline nt 1970-ndail ehitatud tellisvoodriga puitsõrestikmajades – tellissein imab kaldvihmadest niiskust, millest osa jõuab sisekihtidesse.
Tellismüüritisest võib niiskust sissepoole kanduda ka kapillaarselt vlismüüritise taga olevate mördiülejääkide kaudu. Puitsõrestiku välispinnale tuleb paigaldada vähemalt 50–70 mm paksune mineraalvill-tuuletõkkekiht. Siseseinas soovitatakse aurutõkkeks hüdrokilet – nii ei saa aurutõkke välispinnal hallitust tekkida.


3. Probleem: õhutihe krohv puitsõrestikseinal tekitab puidus hallitust.

Põhjused ja lahendus: krohvi liitekohtades võib tekkida lekkekohti ja sadevett pääseb ehituskonstruktsioonisse. Kui tahetakse puitkonstruktsiooniga maja välisseinale krohvipinda, tuleb see teha altpoolt soojustatud plaatmaterjalile.


4. Probleem: lisasoojustus tekitab pööningulaes hallitust.

Põhjused ja lahendus: hallitusrisk suureneb, kui tuulduva pööningu vahelaele lisatakse soojustust. Probleeme saab vältida, kui katusekonstruktsioon katusekatte all soojustada või jätta soojustades tuulduvat ruumi. Laiatarbekaubana pole katusekatte all kasutatavaid soojustusmaterjale veel saadaval. Puitkiudpuistevilla kasutamine tasandab niiskusvaheldumist ja vähendab hallitusriski.


5. Probleem: alt tuulutatava põranda hallitusrisk võib lisasoojustuse tõttu kasvada.

Põhjused ja lahendus: põrandaalune ruum muutub lisasoojustuse tõttu samuti jahedamaks. Maapinnale võib isolatsiooniks panna kergkruusa või EPS-isolatsiooni, mis takistab maapinnast õhkuva jaheduse levimist. Peab aga kindlustama, et niiskust ei tõuselks kapillaarselt soojutuse alapinnale.
Kui pinnas on kapillaarne, on parim lahendus maapind killustikuga katta; sellega koos on hea kontrollida ka külmumist takistava kihi korrasolekut, pöörates erilist huvi välisnurkadele. Alt tuulduva põranda õhutihedus on väga tähtis, nagu ka soojustõkkelise tuuletõkke kasutamine kandvate talade all.


6. Probleem: välispiiretes on õhuleket.

Põhjused ja lahendus: lekkekohtadest tuleb hoonesse niiskust, mikroobe ja radooni. Lisasoojustamise A ja O on see, et ka hoone oleks õhutihe. Soojuskaameraga pildistamine näitab lekkekohad; suuremte kapitaalremontide puhul on ehk põhjust teha hoone konstruktsioonide tiheduskontroll enne ja pärast remonti.


7. Probleem: ventilatsioon ei tööta õigesti.

Põhjused ja lahendus: kui sundventilatsioon on valesti reguleeritud, on tekkinud üle- või alarõhk hoones ja õhk liigub kontrollimatult läbi hoone piirete. Ventilatsioon tuleb reguleerida kõigis seadme positsioonides ja samal ajal tuleb mõõta ka piiretes tekkinud rõhkude vahed.


8. Probleem: maapinna vastu ulatuvad seinad on ebapiisavalt isoleeritud.

Põhjused ja lahendus: keldrikorruste soojustus on varasematel aegadel olnud vilets, kuna arvati, et keldrimüüre ümbritsev pinnas on piisav soojustus. Pinnasega kokku puutuvad seinad tuleks vahtplastplaatidega väljastpoolt isoleerida, nagu kogu muu maja. Samas lisatakse ka niiskustõke, kui see puudub.
Seespoolse soojustamise puhul kasutatakse tugevaid materjale, nagu kergbetooni või kergkruusplokke. Kinniste pooridega vahtplasttooteid ei tohi seespoolsel soojustamisel kasutada.
Ka veeauru rohkem läbilaskva EPS-plaadi kasutamine on seostud riskiga, juhul kui niiskustõkked ja kapillaarvee eristamine pole korralikult tehtud.
Soovitatuim seespoolse soojustamise materjal on kaltsiumsilikaatplaat. Vana seinakonstruktsiooni sisepinna ja seespoolse soojustuskihi vahele õhustusvahet ei jäeta.

Miks maja ei tohi soojustada seestpoolt, sellest loe siit
Millega maja soojustada, selle ülevaate leiad siit