Apteegitill, köharohumaitseline köögivili

Tiina Tammet
Omapärase maitsega, eeterlike õlide poolest rikas taim võiks rohkem meie tähelepanu pälvida. | Shutterstock

Luba oma peenrale ja kööki uued lõhna- ja maitsenüansid.

Apteegitilli teisendeid kasvatatakse nii ilu- ja maitsetaimede kui ka köögiviljadena. Meil ühe-, harva kaheaastasena kasvatatav kõrge rohttaim kuulub sarikaliste sugukonda ning on sugulane aniisi, köömne, porgandi ning tavalise aedtilliga. Teda tunti ning kasutati köögi-, maagia- ja ravimtaimena juba iidsetes Egiptuse ja Hiina kultuurides. Apteegitilli tuntakse ka kui ristiköömnet, fenkolit või fennelit, samuti on ladinakeelsete sünonüümide nimekiri päris pikk.

Apteegitilli kasvatatakse kolme levinuma teisendina: magus apteegitill Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. dulce, köögis sageli kasutatav lihaka ebavarrega salat-apteegitill (tuntud ka sibul-apteegitillina) Foeniculum vulgare subsp. vulgare var. azoricum ning harilik apteegitill Foeniculum vulgare, mis köögis vähem tarvitamist leiab.

Omapärase maitsega, eeterlike õlide poolest rikas taim võiks rohkem meie tähelepanu pälvida, sest on igati kasulike omadustega. Söödav on kogu taim juurtest lehtede ning seemneteni. Köögiviljana kasutatavat jämenenud varte alumist osa ehk ebamugulat süüakse nii toorelt kui kuumtöödeldult. Tõsi küll, ega ilusa jämeda varrealusega fenkoli kasvatamine nii lihtne polegi, kui seemnepaki pildilt võib tunduda. Õnnestumine vajab teatud kogemusi, need tulevad aga vaid ise järele proovides.

 

Kasvatamistrikid
 

Salatitesse-suppidesse sobivad lihakate ebamugulatega teisendid põhiliigiga sama kõrgeks ei kasva, taimed jäävad umbes poolemeetriseks.

Apteegitilli noortaimed kasvatatakse ette, külvetes seemned mai keskel potti või kasvuhoonesse, ning istutatakse välja öökülmade möödudes juuni algul. Võib ka otse kasvukohale külvata, ent istikute ettekasvatamisega võidame pika kasvuajaga taime puhul juurde väärtuslikku avamaahooaega.

Kasvamiseks tahab apteegitill mõõdukalt sooja ja pidevalt parajalt niisket viljakat kasvukohta. Samas peaks muld olema vett läbilaskev, mitte liigniiske. Kuivas mullas hakkab taim kiiresti kasvatama seemneid ning varred jämedust ei kogu.

Kui soodsal kasvukohal hakkavad varred suve keskel alt jämenema, tuleks taimi pisut mullata, et saada õrnemad ebamugulad. Olenevalt oskustest ja sordist võib ebamugul kasvada 200–400 g raskuseks.

Kui mitmeid köögivilju, näiteks porgandit ja sibulat, soovitatakse kõrvuti kasvatada, siis selles suhtes on apteegitill seltsimatu iseloomuga. Apteegitill pärsib teiste taimede kasvujõudu, seetõttu võiks ta pigem omaette peenraotsas kui teiste aedviljataimede vahel kasvada.

 

Seemned
 

Aniisimaitselised seemned kuuluvad Hiina, India jt Kesk-Aasia maitseainesegude koostisse, neid lisatakse küpsetistesse ning kasutatakse aedviljade marineerimisel-hapendamisel. Kuivatatud seemned on mitmete maade rahvameditsiinis tuntud seedimist soodustava ja soolevaevusi vaigistava vahendina, samuti on neist leitud abi hingamisteede ärrituse korral. Seemnetest ja värsketest lehtedest saab aniisimaitselist teed, mida rasedatele ja väikelastele ei soovitata. Vanade raamatute kohaselt aga pidavat ristiköömnetee hästi mõjuma imetavatele emadele.

 

Iluaaia tõmbenumber
 

Kõrged peene, „uduja” lehestikuga taimed näevad efektsed välja ka lillepeenras. Neid võib istutada kõrgete püsikute vahele või täiteks kevadiste sibullillede kohale.

Sordid ’Purpureum’, ’Bronze’, ’Nigra’ ja ’Rubrum’ on punaka lehestikuga, lisades väljapaistvale vormile ka omapärase värvi- ja lõhnanüansi. Ka need sordid kõlbavad toitude maitsestamiseks, ent lihakaid varsi neilt oodata ei ole.

Õitsevad apteegitillitaimed meelitavad ligi kahjuritest toituvaid putukaid, nagu lepatriinusid ja kiilassilmi, kes armastavad neil taimedel oma järglasi kasvatada. Samuti kutsuvad õiesarikad aeda mõningaid liblikaliike.


Apteegitill sisaldab rohkelt mineraalaineid:

kaltsiumi,

rauda,

magneesiumi,

mangaani,

fosforit

 

Sarnased artiklid