Banaanikoored muudavad üldprügi mürgiseks. Kuidas toimida biojäätmetega?

kodus.ee
Sisuturundus
Biojäätmed on väärtuslik ressurss, millest võime valmistada äärmiselt toitaineterikast komposti. | Shutterstock

Miks prügi haiseb? Just biojäätmed üldprügis on see, mis teeb prügist haisva ja mürgise prügi. Toidu- ja haljastusjäätmed hakkavad muu prügi hulgas lagunema, selle protsessi käigus hakkab jäätmetest eralduma mürgiseid aineid –  lõpuks jõuavad need nii õhku kui põhjavette. Samal ajal on biojäätmed väärtuslik ressurss, millest võime valmistada äärmiselt toitaineterikast komposti. Tuleb nendega vaid õigesti ümber käia. Seega – kas biojäätmete näol on tegemist probleemse prügi või väärtusliku varaga, on meie enda otsus. Mida saame ära teha?

Taimi toitku mullad, mitte väetised 

ÜRO prognoosi kohaselt pole meil samas tempos jätkates 60 aasta pärast enam viljakat mulda. Mürgised väetised võivad küll taimi toita, kuid hävitavad mullas elavaid organisme. Samas on just mullas elavad organismid need, kes mulla toitaineterikkaks muudavad. Elutu muld ei suuda ka vastu pidada ei põuale ega üleujutustele – nii võib erosioon hävitada suuri maa-alasid, muuhulgas ka põllumaad. Suuremad muutused keskkonnasõbralikemate lahenduste poole on varem või hiljem vältimatud. Meie enda prügi võiks siinkohal olla efektiivne ja loodussõbralik lahendus. 


Nutriloop OÜ on ettevõte, mis sai alguse just seetõttu, et leida keskkonnasõbralik lahendus jäätmete kogumiseks ning toidu kasvatamiseks. „Toites taimi sünteetiliste väetisega hävitatakse mullas elavad organismid. Samas on just mulla elustik see, mis aitab taimedel kasvada. Need samad organismid on miljoneid aastaid taimi toitnud,“ selgitab Markko Mäll, Nutriloop OÜ asutaja. “Selle asemel, et toita taimi, võiksime me toita mulla organisme, kes ise taimi toidavad – ja seda palju paremini,“ nendib Mäll. 


Miks on banaanikoor üldprügis ohtlik? 

Lahendus võiks olla see, et kasutame enda tekitatud toidu- ja haljastusjäätmeid kompostina. Korraga võiksime lahendada kaks probleemi -- hoiame biojäätmed muust prügist eraldi ning kasutame neid mulla toiduna. 
Just biojäätmed on need, mis muudavad prügi haisvaks ja mürgiseks. Kõik ülejäänud materjalid üldprügis – plastik, paber klaas jne on korduvkasutatavad. Biojäätmeted üldprügis hakkavad aga lagunema, selle käigus tekib mürgiseid kliimagaase. Biojäätmete mändanemise käigus hakkab eralduma ka niiskust. Kui see niiskus allapoole liigub, võtab see endaga kaasa kõik teele jäävad toksiinid – neid leidub prügis küllaga. „See mürgine vesi liigub maasse ja kuni põhjaveeni välja. Edasi jõuab see veekogudesse ning kaevudesse – meie joogivette,“ seletab Nutriloopi asjutaja. Lisaks prügile reostab põhjavett ka keemiliste väetiste kasutamine – need kaks probleemi võime aga üheaegselt likvideerida. 


Milline lahenduskäik siis tegelikult efektiivne on?  
Juba praegu võime kortermajade eest leida konteinerid biojäätmete jaoks. „Praegune süsteem keskendub probleemile,  keskenduda võiks aga lahendusele. Kui praegune süsteem on loodud selleks, et biojäätmed prügist välja saada, siis meie oleme loomas süsteemi, mis viiks biojäätmetes leiduvad väärtuslikud ained mulda, et toita mullas elutsevaid organisme – lõpuks jõuavad kõik toitainet ringiga tagasi, meie kõhtu,“ toob Mäll välja. 
Nutriloop OÜ on loomas lahendust, mille käigus kogutaks inimeste käest kokku nii toidu- kui ka haljastusjäätmed. Esialgu plaanitakse toidujäätmeid kokku koguda Tallinna restoranidest, süsteemi arenedes tekib ka eraisikutel võimalus oma toidujäätmed Nutriloopi hoolde jätta. Kogutud jäätmetest luuakse erinevate innovaatiliste tehnoloogiate abil kõrge kvaliteediga tooteid, mida saab ära kasutada mahepõllumajanduses – tulemuseks on puhas prügi ja puhas muld.


Mitmel pool maailmas rakendatakse juba praegu efektiivseid süsteeme  
Eeskuju on saadud USAst, Aasiast ning Uus- Meremaalt, kus sarnased süsteemid juba toimivad. „Olen uurinud olemasolevaid teenuseid ning võtnud ühendust nende loojatega. Kuna kõik süsteemid on pisut erinevad, panin neist kokku parima variandi, lisasin juurde ka oma põhjalikud teadmised vihmaussikompostimisest,“ räägib Mäll. 


Kas ka kortermajaelanik saab midagi ette võtta? 
Kuigi Nutriloopi teenus on alles arengujärgus, võime juba praegu oma biojäätmetega õigesti ümber käia. Markko Mäll väidab, et ka korteris on võimalik toidujäätmed kompostiks muuta, aga see eeldab pisut teadmisi ning pühendumist. 

 

36923500_262097011214571_7938700610851831808_o.jpg

Tänu sellisele bambusest ämbrile saame biojäätmed hõlpsasti kokku koguda ka väikses kortermaja köögis.
NutriLoop

Kortermajas on toidujäätmete kogumiseks on kõige mugavamaks lahenduseks bambusest või roostevabast terasest valmistatud toidujäätmete kogumise ämber Stiilse disainiga ämber on haisu- ja putukavaba – loodud on süsteem, kus õhk pääseb liikuma, söefilter ei lase aga putukatel ligi pääseda.  


Kellel on koduaias maalapp kus toitu kasvatatakse, võib abiks võtta bokashi komplekti. Bokashi on aasiapärane meetod, kus mikroorganismidega nakatatud kuiv puru eeltöötleb biojäätmeid. Bokashiga eeltöödeldud jäätmed muutuvad kompostiks umbkaudu 10 korda kiiremini kui tavalised biojäätmed. Teine bokashi meetodi trump on see, et biojäätmed saavad veelgi kõrgema toiteväärtuse. Sada protsenti looduslik viis, et kasvatada koduaias lopsakaid tomateid või maasikaid. 


Kortermaja juurde võib soetada ka suurema kompostri – terve trepikoja või ühistu peale. Trummelkompostrisse või aiakompostrisse saab oma biojäätmed valada iga majaelanik. Komposter teeb ülejäänud töö – muudab jäätmed väärtuslikuks kompostiks. Spetsiaalse kompostriga on komposti valmistamine kiirem ning mugavam kui tavalise kompostihunniku puhul. Niisiis on tegemist efektiivse alternatiiviga tavalisele biojäätmete konteinerile, mille abil küll võime biojäätmeid muust prügist eemale hoida, kuid ei muuda oma prügi taas väärtuslikuks kraamiks. 


Kasuta võimalust! Augusti lõpuni on NutriLoop’i e-poes KÕIK TOOTED 20% SOODSAMAD! Selleks kasuta sooduskoodi "NUTRILOOP20"


Valesti koostatud kompostihunnik võib olla mürgine 

Ka koduaias kompostides peaksime siiski teadma, kuidas teha seda õigesti. Muidu võib juhtuda, et kompost muutub hoopis mürgiseks. Valedes tingimustes levivad kompostihunnikus igasugused haigused, isegi salmonella. Valesti loodud hunnik haiseb, eraldab kasvuhoonegaase ning ka toitainekaod on suured. Kui kodused kompostihunnikud on veel väiksed, siis tööstustes asuvad valesti kogutud kompostihunnikud on juba märksa suuremaks probleemiks. 


Kuidas luua kvaliteetset komposti? 

oigesti-kompostimine-768x511.jpg

Ka koduaias kompostides peaksime siiski teadma, kuidas teha seda õigesti. Muidu võib juhtuda, et kompost muutub hoopis mürgiseks.
NutriLoop

Õigesti tegutsedes on meie kompost keskkonnale ohutu ning mullale väga toitev. 
* Kompostihunnik olgu piisavalt suur – vähemalt 1m3.
* Kompostihunnik olgu piisavalt õhuline. Kompostihunnik peab sisaldama ka süsinikku (süsinikku sisaldavad näiteks paber ning puulehed). 
* Süsinikku ning lämmastikku peab olema kompostihunnikus õiges vahekorras – (süsinik 30/ lämmastik 1). Süsinikurikkad materjalid on haljastusjäätmed—puulehed ning oksad, aga ka paber. Toidujäätmed sisaldavad lämmastikku
* Kompostihunniku niiskus jäägu 40-50% vahele (kui seal ka vihmaussid elutsevad, peaks niisuksetase olema lausa 70%). 
* Kinnine kast sobib kompostiks paremini – see säilitab paremini niiskust ning hoiab ka närilised eemale.
* 100% närilistekindel lahendus on näiteks spetsiaalne kinnine komposter. Kui aga kompostihunnik siiski lahtine on, aitab näriliste vastu see, kui viime kompostihunnikusse toidujäätmed, mis on eelnevalt läbinud bokashi  süsteemi – närilised ei tunne huvi bokashi süsteemist läbi käinud toidujäätmete vastu. 


Milal saan oma biojäätmed Nutriloopi hooleks jätta? 

Erinevaid mahuteid komposti kogumise jaoks pakub Nutriloop juba praegu, kuid efektiivse prügikogumissüsteemi kallal veel töö käib. Hetkel on saadud rahastust, et läbi viia mitmed laborianalüüsid – tuleb ju tõestada, et süsteem on turvaline ja efektiivne. „Kuna riik hakkab kohalikelt omavalitsustelt nõudma suuremat panust jäätmekäitlusesse, võib meie süsteemist neile tulevikus palju abi olla,“ kommenteerib Mäll. Nutriloopi asutaja rõhutab aga, et selline teenus ei hakka kunagi kellelegi kohustuslik olema – tegemist on keskkonnasõbraliku alternatiiviga. 

Kui Sina soovid olla kursis innovatiivsete lahendustega ja nutikate nõuannetega, siis hakka kindlasti jälgima Nutriloopi tegemisi Facebookis!

Sarnased artiklid