Harilik lääts tahab potipõllule tagasi. Kuidas kasvatada väärtuslikku kaunvilja?
Kaja Kurg
Harilik lääts on soojanõudlikum kui aedhernes ja põlduba. | Shutterstock

Vanasti kasvatati igas Eesti talus läätsesid, tänapäeval kohtab seda väärtuslikku kaunvilja aga vaid mõne üksiku aiandusentusiasti peenramaal. Miks küll nii?

Võib-olla on läätsed taandunud aedadest seetõttu, et teised kaunviljad ehk herned ja oad on saagikamad ja neid on lihtsam kasvatada? Uurime asja.

Läätsede perekonnas (Lens) on kuus liiki, söögitaimena kasvatamiseks sobib vaid harilik lääts (L. culinaris). Tal on kaks alamliiki: väikeseseemneline (ssp. microsperma) ja suureseemneline (ssp. macrosperma). Esimese seemnete läbimõõt on 3–6 mm, teisel 6–9 mm.

Harilik lääts on üheaastane taim. Püstine puhmik kasvab 15–50 cm kõrguseks. Nii varsi kui lehti katavad pehme udemed. Rombikujulised kaunad on lühikesed (suureseemnelistel 15 x 7,5 mm, väikestel 6 x 3,5 mm). Taimel võib olla 15–35 kauna. Ühes kaunas on vaid 1–3 lamedat kettakujulist seemet. Aias kasvatamiseks sobivad paremini suureseemnelised sordid, väikeseseemnelisi kasutatakse peamiselt loomasöödaks. Lääts on isetolmlev kultuur, viljastumine võib toimuda ka suletud õies.
Harilik lääts on soojanõudlikum kui aedhernes ja põlduba. Kasvuaeg on sõltuvalt sordist 75–120 päeva. Eestis võib läätse õitsemise ja valmimise ajal olla ilm sageli jahe ja vihmane ning siis head saaki ei saa. Seeme võib püsida idanemisvõimelisena üle kümne aasta.
Läätsed on maitsvad, energiarikkad ja silmatorkavalt suure toiteväärtusega. Keemiliselt koostiselt sarnanevad nad teiste kaunviljadega. Läätsi on mugav kasutada toidutegemiseks, sest nad keevad kiiresti pehmeks – sõltuvalt sordist ilma leotamiseta vaid 15–40 minutiga. Harilikku läätse saab edukalt ka idandada.

 

Kuidas kasvatada?
 

* Vajab lubja- ja õhurikast mulda, happelist mulda tuleb eelnevalt lubjata.

* Raskemal mullal külva 4–5, kergemal 5–7 cm sügavusele. Sobiv reavahe on vähemalt 10 cm, taimevahe reas 10 cm.

* Saab külvata varakult, sest seeme hakkab idanema juba 4–6º juures. Varakult külvates on ka mullas rohkem niiskust.

* Tõusmed elavad üle lühiajalise külma (kuni –8º).

* Idanemise ajal ja ka tärkamisest õitsemiseni vajab taim hästi palju niiskust.

* Pärast tärkamist areneb taim aeglaselt, seetõttu peab peenart hoolsalt rohima, et umbrohi noori taimi ei lämmataks. Pärast õitsemise algust muutub kasv väga kiireks ja taim hakkab harunema.

* Õitseb pikalt – kuni ⅔ kasvuaja pikkusest – ja seetõttu valmib ka seeme pika aja jooksul.

* Sobivaim temperatuur õitsemise ja kaunte moodustamise ajal on 25–30º.

* Eelistab kuivemaid kasvutingimusi.

Sarnased artiklid