Puurkaevude Infoprotaal ütleb neile ühisveevärgi kasutajaile, kes pole salvkaevust midagi varem  kuulnud, et salvkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas kaevates labida või ekskavaatoriga. Tänapäeval kasutatakse ka spetsiaalseid puurmasinaid salvkaevude puurimiseks. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid; varem on kasutatud ka raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ja sügavus keskmiselt 5–10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini.

Kaalu poolt- ja vastuargumente

Kaevumeistreid on Eestis üles lugeda ühe käe sõrmedel ning tööst neil puudust ei ole. Strongest Arendus OÜ kaevumeister Tarmo Hälvin märgib, et kaevumeistritel algab kiire tööaeg kaks korda aastas: kevadel enne lume sulamist ning sügisel enne suurte vihmade algust.

Kaevumeistri sõnul on vajadus salvkaevu ehitada siis, kui puurkaevu pole võimalik teha, pinnakontuur ei võimalda või kaevu sügavus läheks väga suureks.

"Salvkaevu ehitus pole odav lõbu ja ehitamisel tuleb kaaluda hoolikalt poolt- ja vastuargumente. Vett võetakse pinnaveekihist või maapinnalähedasest põhjaveekihist. Salvkaevu puhul on oluline asukoht. Geoloogilisest aspektist peab arvestama, et kaev rajatakse vett hästijuhtivatesse liiva- või kruusakihtidesse," selgitab Hälvin.  

Ta lisab, et salvkaevu lastakse ehitada siis, kui olemas on kinnistu, aga kohalik omavalitsus ei ole sinna vee- ja kanalisatsioonitorustikku kavandanud. Aga ka ühisveevärgi omanikel tasub mõelda salvkaevule. Hälvin ütleb, et ta on näinud kinnistuid, kus on isegi kolm kaevu olemas. "Ühisveevärgi olemasolul kasutatakse salvkaevuvett enamasti tarbeveeks. Paljud ühisveevärgi tarbijad kasutavad näiteks muru ja taimede kastmiseks kallist ja hea kvaliteediga vett. See võib suvekuudel tekitada märkimisväärse lisakulu kastmisvee eest."

Hind sõltub asjaoludest

Salvkaevu ehitus pole odav töö, kuid lõplik hind saavutatakse kaevumeistri sõnul ikkagi vastastikusel kokkuleppel. "Kaevu võib ehitada 1500 või ka 15 000 euro eest. Hind sõltub kaevurõngaste läbimõõdust, arvust, kaevu sügavusest," ütleb kaevumeister.

Kuigi salvkaevu saab kaevata kas ekskavaatoriga, puurides või ka käsitsi, siis Hälvini ütlust mööda eelistab ta kaevu ehitada labida ja ämbriga. Kõige sügavam, ilma rõngasteta kaev on olnud tal 31 meetrit, rõngastega 41 meetrit. Kui palju ta üldse salvkaevusid ehitanud on, ei osanud mees öelda, aga mitusada võib neid kindlasti olla. Tavaliselt on salvkaevu kaevurõnga läbimõõt 80 sentimeetrit ning alla kahe meetri sügavust kaevu ei tehtagi. Hälvinil kulub ühe sellises mõõdus kaevu ehitusele kaks päeva, millele lisandub veel ettevalmistusaeg.

"Olenevalt pinnasest on olnud ka selliseid kaevuehitusi, kus päevas suudad teha 10 sentimeetrit ja on päevi, kus kuus meetrit kaevata pole keeruline," selgitab ta. Näiteks Murastes on pehmet pinnast vaid 25–30 sentimeetrit, edasi tuleb juba paas.

Kaev kui individuaalne projekt
 

Kaevu asukoha valikul võiks abi küsida valla ehitusnõunikult või kaevumeistrilt, sest nemad teavad nõudeid, mis tuleb täita, et uuest kaevust tuleks hea joogivesi. Hälvin kinnitab, et korralikult rajatud salvkaev kestab pikalt nagu elumajagi, aga vajab hooldust ja head peremeest.  Iga kaev on individuaalne projekt, mille puhul pole väheoluline ka kaevu asukoht.

"Mulle meeldib, kui kaevu asukoht on valmis vaadatud, aga kui kui küsitakse abi, aitan ise asukohta leida. Ka metallvarraste abil," märgib ta.

Kaevumeister teab, et salvkaevu toidavad hästi ka pinnases olevate kihtide ülemineku- või murdekohad. Arvestada tuleb vee liikumist pinnases. See on määrava tähtsusega kaevu täitumisel veega.

Üldiselt järgivad pinnavesi ja ülemise põhjaveekihi vesi maapinna kallakut ning seetõttu on salvkaevu parim asukoht nõlva alaosa ja veesoonte ristumiskohas. Asukoha valikul tuleb silmas pidada lähedal olevaid reostusallikaid, reoveekogumiskaevusid ja -torusid, kütusemahuteid, väetamisi, kuivkäimlaid, omapuhastid (imbsüsteemid), sõnnikuhoidlaid ja teede soolatamisi. Need kõik võiksid asuda rajatavast kaevust allpool. Kaevu põhi peaks olema allpool kuiva aastaaja kõige madalamat veetaset.

Väldi vigu!

Puurkaevude Infoportaal hoiatab ka salvkaevu ehitamisel tehtavate vigade eest. Kõigepealt tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on vaja maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsta ja kaevurõngaste vahel kasutada spetsiaalseid tihendeid. Vahel on salvkaevu ehitamisel kõige alumised rõngad, hambad ristis, savisse rammitud, misjärel polegi ime, kui veega on probleeme. Ka kaevurakked on tihti liiga madalad, mistõttu võib kaevu pääseda pinna- või pinnasevesi. Eriti halb on, kui ümbritsev maapind on kaevu poole kaldu, kuna see teeb heast veevõtukohast hoopis sademeveekollektori.

Kaevumeistrid on näinud sedagi, et probleemsete kaevude rõngad on peaaegu eranditult paigaldatud valepidi. Sellisel juhul valgub pinnavesi liidete kaudu kaevu. Kaevurõngad peab alati paigaldama sulund üleval või valtsidega rõngastel kõrgem pool seespool.

Aastatega võib kaevuga juhtuda muudki, näiteks võivad läheduses asuvate puude ja põõsaste juured rõngaste vahelt läbi kasvada või on põhja kogunenud setet ja kaevuseinad on ligased. Paljud taolised asjad on kohe märgatavad, seepärast on soovitatav olukorda aeg-ajalt kontrollida ning näiteks taskulambiga kaevu vaadata. Õnneks on probleemset kaevu pärast remonti enamasti võimalik edasi kasutada. Vanast probleemipuntrast saab toimiva veevarustussüsteemi üsna vähese vaevaga.

Soovitused salvkaevu eluea pikendamiseks ja kvaliteetse joogivee saamiseks

-salvkaevu rakked peavad olema terved ja ulatuma vähemalt 0,8 m kõrgusele maapinnast;

-kaev peab olema väljastpoolt tihendatud vettpidava materjaliga;

-kaevu ümber tuleks rajada veelukk, kaevates vahetult salvkaevu ümber 0,5 m sügavune ja 0,5 m laiune vagu ning täita see saviga ja tampides tugevalt kinni;

-salvkaevu ümber võiks rajada nn tsementkrae kaldega kaevust väljapoole; selleks, et välistada sadevee imbumine kaevurõngaste taha ja sealtkaudu kaevu;

-salvkaev peab olema pealt kaanega kaetud;

-pump tuleks võimalusel paigaldada hoonesse (elumajja või pumbamajja), mitte kaevu;

-hooldusala tuleb jätta vähemalt 10 m, kuid sõltuvalt maapinnast ja selle kaldest võib soovitatav kaugus olla isegi suurem;

-potentsiaalsed reostusallikad (kuivkäimla, reovee kogumiskaev, sõnnikuhoidla, prügikast, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanalisatsioonitorud jne) peavad paiknema kaevu suhtes allamäge;

-heitvee immutamine pinnasesse on keelatud lähemale kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust isegi peale mehaanilist ja/või bioloogilist puhastamist.

Allikas: Puurkaevude Infoportaal