Kas oled C-hepatiidi riskirühmas?

Siiri Lelumees
C-hepatiiti nakatumise peiteaeg on 2–24 nädalat. | Shutterstock

Eestis esimest korda tehtud C-hepatiidi viiruse ulatusliku testimise tulemused näitavad, et see haigus võib olla laiemalt levinud, kui seni on arvatud. Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste arst Kadri Kõivumägi soovitab kahtluse puhul kindlasti testima minna.

Hepatiiti põhjustava viiruse tüübi järgi eristatakse A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti. Kõiki neid viirushepatiite seob üks sarnane omadus – maksakoe kahjustumine –, kuid nad erinevad üksteisest levikutee poolest.

 

Kulgeb tavaliselt sümptomiteta
 

C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik, millest võib lõppstaadiumis välja kujuneda tsirroos või maksavähk. Haigus levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida ka teistes haige inimese kehavedelikes, nagu süljes või spermas.

"Kui üldiselt teatakse peamisi nakatumisviise – tätoveerimine, süstalde jagamine –, siis vähem ollakse kursis sellega, et mõningane oht nakatuda C-hepatiidi viirusega on kaitsmata vahekorra ajal ning harvadel juhtudel võib viiruse ülekanne toimuda ka emalt lapsele sünnitusel. Samuti on oluline teada, et riskirühma kuuluvad inimesed, kes on saanud vereülekannet enne 1994. aastat," selgitab dr Kadri Kõivumägi.

C-hepatiiti nakatumise peiteaeg on 2–24 nädalat. Kuna 80 protsendil nakatunutest sümptomeid ei ilmne, jääb haigus diagnoosimata ja paljud ei teagi oma nakatumisest. "C-hepatiidi viiruse nakkuse sümptomid võivad olla väsimus, iiveldus, isutus, naha ja limaskestade kollasus. Samas võib nakkus kulgeda ka haigusnähtudeta, mistõttu inimesed peavad olema teadlikud võimalikest nakatumisriskidest," rõhutab nakkushaiguste arst ja lisab: "C-hepatiit on väljaravitav haigus. Mida kiiremini diagnoosini jõutakse, seda väiksem on risk saada viirusest põhjustatud tervisekahjustusi, nagu tõsine maksakahjustus, immuunsüsteemihäired, neerukahjustus, südame-veresoonkonna kahjustus ja lümfoom."

 

Muutub kiiresti krooniliseks
 

Varajases järgus paraneb ligikaudu üks inimene neljast ilma ravita. Iseeneslik tervenemine toimub tavaliselt esimese kuue kuu jooksul. Kui organism pole selle aja jooksul viirusest vabanenud, läheb haigus üle krooniliseks – see juhtub enamiku (75–85%) C-hepatiiti nakatunud inimestega.

Haiguse alguses on viirusel maksale suhteliselt nõrk mõju, kuid see hakkab aastatega süvenema. Nakkuse korral võib maksatsirroosi või maksavähi tekkimiseni kuluda 25–30 aastat.

"Kui inimesel on kahtlus, et ta võib olla nakatunud, tuleb esmalt pöörduda perearsti poole. Soovi korral saab C- ja B-hepatiidi ning HIV-i suhtes ennast testida anonüümsetes nõustamiskabinettides. Vajaduse korral suunatakse diagnoosi täpsustamiseks ja raviks nakkushaiguste arsti või gastroenteroloogi vastuvõtule," kirjeldab dr Kõivumägi tavapärast asjade kulgu.

"Kuna praeguste ravimitega on haigus 95 protsendil inimestest väljaravitav, ravikuur võrreldes varasema ajaga märksa lühem ning kõrvaltoimeid vähe, siis on kindlasti tähtis kahtluse korral testima minna."

 

Kes kuuluvad riskirühma?

Peamised C-hepatiidi riskirühma kuuluvad inimesed, kes on

saanud vereülekannet enne 1994. aastat;

kokku puutunud nakatunud inimese verega;

lasknud ennast tätoveerida või augustada;

jaganud kas või üks kord süstalt.

Riskirühma kuulumist on võimalik hinnata, kui täita lihtne riskiküsimustik veebilehel www.chepatiit.ee

Riskirühma kuulujail tasub teha C-hepatiiti määrav vereanalüüs.

 

Vaktsiini veel ei ole
 

C-hepatiit põhjustab suurt terviseriski üle maailma 71 miljonile C-hepatiidi kroonilise nakkusega inimesele. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb maailmas igal aastal C-hepatiidi viirusest põhjustatud haigustesse 350 000 inimest. WHO hinnangul umbes 80% C-hepatiidi viirusega nakatunud inimestest ise ei teagi, et nad on viirusekandjad.

C-hepatiit ei ole ainult süstivate sõltlaste haigus, vaid sellesse võib nakatuda igaüks.

Viiruse vastu ei ole vaktsiini, kuid haigus on ravitav. Tervenedes tuleb vältida uuesti nakatumist, sest haiguse põdemine ei anna selle kordumise vastu immuunsust.

 

Eestis on palju nakatunuid
 

2019. aastal tehti Eestis esimest korda ulatuslik C-hepatiidi viiruse antikehade testimine. Perearstid suunasid testimisele riskirühma kuuluvaid ja halvenenud maksanäitajatega inimesi. Vereproove analüüsis Synlabi Tallinna labor.

Kokku testiti 9366 inimest, kellest 446-l avastati C-hepatiidi kahtlus. Paljudele positiivse testitulemuse saanud inimestele tuli see üllatusena, sest haigus kulgeb enamasti nähtudeta, tõdevad uuringus patsientidega kokku puutunud meedikud.

Testimise tulemused näitavad, et haigus võib olla Eestis laiemalt levinud, kui seni on arvatud. Rohkem esineb C-hepatiiti meestel vanuses 30–50 aastat ja naistel alates 50. eluaastast.

Eestis on umbes 20 000 inimest, kellel pole aimugi, et nad on C-hepatiidi viirusega nakatunud.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid