Katus värskeks!

TM Kodu&Ehitus
Enne vana katuse ülevärvimistöid on soovitav teha põhjalik pesu, eemaldamaks pinnalt tolmu, tahma, orgaanilised vormid. | Rakennusmaailma

Hea katusevärv peab vastu pidama erinevatele ilmastikutingimustele, olgu selleks siis külm ja lumine talv, kuum ja päikseline suvi või niiske ja vihmane kevad-sügis. Väga oluline on katusevärvi nakkumine aluspinnaga, veekindlus ning vastupidavus UV-kiirgusele.

Mis on hea katusevärvi olulised omadused ja näitajad (lisaained, millele purgil viidatud jne)? Kas värvi valikul on oluline silmas pidada ka värvitavat materjali – on see plekk, eterniit vm – või katusevärv on katusevärv, mis peab vastu pidama vihmale, tuulele, päikesele ja külmale?

Põhiline katusevärvide erinevus on värvide läikeastmes (poolmatist-läikivani), hingavuses (veeauru läbilaskes) ja sideaine (alküüdvaik, plastalküüd, jne) tüübis. "Sideaine on iga värvi süda," ütleb Akzo Nobel Baltics müügiesindaja Tiit Zeiger.

Värvi tugevuse ja vastupidavuse tagab sideaine polümeeride sisaldus (polümeeridega värve kasutatakse ka näiteks katusekivide tootmisel). Teine oluline näitaja on tahke pigmendi sisaldus värvis, mis iseloomustab värvi katvust. Kui seda on vähe, võib värv jääda läbipaistev ja värvi kulub rohkem.


Igale kattele oma värv
 

"Vastavalt katusekattematerjalile on olemas ka spetsiaalselt just nendele pindadele mõeldud katusevärvid," rõhutab Tikkurila turundusjuht Jaana Pärn. "Näiteks meil on plekk-katuse värv Panssari Akva, betoonist katusekividele Kilpi Tiilikattomaali ning bituumenkatustele Kilpi Huopakattomaali."

Igal värvil on vastava aluspinna jaoks välja töötatud parimad omadused. Näiteks kattes kivikatuse metallkatusevärviga, ei pääse katus hingama, kattes plekk-katuse kivipinna värviga, pääseb niiskus kergemini aluspinda. "Metallivärvid on jäigema kilega, reeglina poolläikivad või läikivad, selliselt tagatakse metallkatuseplekile kindlam kaitse niiskuse ja keskkonna saaste (happevihmade) lagundava toime vastu. Kui metallkatusevärvist imenduks niiskus kergesti läbi, siis hakkab plekk koheselt niiskuse ja väliskeskkonna mõjul korrodeeruma," selgitab Zeiger.

Plekk-katuse värvil peab olema väga hea nakkevõime, et jääda püsima siledal pinnal. Ja peab ka olema elastne, kuna kuuma-külma, lume-jää ja muude tegurite mõjul plekk "mängib" ja sellisel juhul ei tohi värv murduda ega praguneda.

Kivikatuse- ja eterniidivärvid on elastsema kilega, poolmatid; need lasevad värvikile kaudu katusekattesse imendunud niiskusel välja auruda. Värv kaitseb katusekivi otsese vihma või lumevee kiire sisse imendumise eest. Katusekivisse tekib kondens seestpoolt tuleva soojuse ja välispinda mõjutava temperatuuri erinevusest. Eesti asend parasvöötmekliimas tähendab suuri temperatuurikõikumisi. Märg katusekivi võib jäätumisel põhjustada kivile pingeid, mistõttu võivad pinda tekkida praod, lõhed ja ka eralduvat pinnakihti.

Savist katusekive võib katta sama värviga, mis mõeldud betoonkividele (sisaldab akrüülsideainet), lahjendades esimest värvikihti spetsiaalse vedeldiga, annab Tiit Zeiger nõu. Eterniit aga, sisaldades erinevaid mineraalseid koostisosi, on eriti suure imavusega – sestap lahjendatakse uut eterniitplaati viimistledes esimest värvikihti veega 10% (nt Akzo Nobel tootevalikus on veepõhised eterniitkatusevärvid), teine kiht kantakse pinnale lahjendamata kujul. Eterniitplaatide ülekattega osa alumise plaadi serv imab samuti niiskust, kuid sealt pääseb see kehvasti välja ja annab niiskuse edasi pealmisele plaadile – sestap oleks hea uue katuse ehitamisel kanda igale plaadile värvikiht.


Enne korralikult puhtaks

 

Enne vana katuse ülevärvimistöid on soovitav teha põhjalik pesu, eemaldamaks pinnalt tolmu, tahma, orgaanilised vormid jms. Pesemine muudab katusepinna karedamaks, tänu millele haakub värske värvikiht katusepinnaga paremini. Plekk-katused tuleb puhastada roostest ja vanast kooruvast värvist näiteks terasharja ja kaabitsaga. "Vastasel korral võib värvikile pinnalt lahti tulla," hoiatab Pärn.

Pestakse spetsiaalse, mustust ja rasva eemaldava kõrgema PH-tasemega leeliselise pesuvahendiga. Tikkurilal on selleks ammoniaaki sisaldav pesuaine Panssaripesu, Akzo Nobelil Bio Cleaner, mis kaitseb mõne aja jooksul pinda mikroorganismide vohamise eest. Monier pakub aga katusepesuvahendit Power Wash ja Clean Roof, millega saab puhtaks ka maja fassaadi ning tänavakivid. "Praegu on saadaval erinevaid vahendeid küllaga. Meie kasutame vaheneid, mis kuuluvad värvidega samasse tootegruppi: Monieri Clean Roof või IsoPainti A-Clean," räägib Clean Investmenti (katusehooldus.ee) juht Siim Jõgi.

Seejärel tuleb kinni katta maja fassaad, et katusevärv sinna ei satuks. Mõistlik on jätta piisavalt aega, et pesuvahend saaks pinnal mustuse ja orgaanika lahti leotada – sel juhul on hilisema pesuga pinnalt hõlpsasti eemaldada sinna kogunenud mustust ja biomassi. Pärast pesu, hoolsat puhta veega loputamist ja pinna kuivamist tuleb plekk-katuse roostest puhastatud kohad kruntida spetsiaalse metallkruntvärviga. Mistahes katuse värvimisel on oluline, et õhuniiskus ja ööpäevane temperatuur oleksid värvi korralikuks kuivamiseks sobivad.

Värv kaitseb ka kivikatust. Siim Jõgi toob näite: "Tavaline olukord: viisteist aastat vana kivikatus on muutunud samblaseks. Teostame katusepesu. Kui katust ei värvi, sammaldub see 4–6 aastaga uuesti. Kui aga katus spetsiaalsete kivikatuse värvidega üle värvida, püsib see puhtana 10–15 aastat. Kui puud on majale väga lähedal ja põhjapoolsesse külge ei paista päikest, võib sammal hakata kiiremini tekkima. Kui aga õigel ajal, sambla tekkimise algusfaasis kanda katusele samblatõrjevahendit, ei pea muretsema, et katus uuesti  sammalduma hakkaks."


Samblast priiks
 

Katusele kasvav sammal iseenesest katusekive kuidagi ei kahjusta, vaid pigem näitab hoone väärikust. Kuid maja fassaadi ning akende-uste uuendamise järel vajab värskendamist ka hoone viienda fassaadina tuntud katus, et tagada terviklik kena väljanägemine kogu majale.

Katusele kinni jäänud suuremad lehehunnikud ja oksad loovad soodsa kasvualge samblikele-vetikatele – eriti kivi- ja bituumenkatustel, mille pooridesse on samblajuurtel hea kinnituda. Samblast lahtisaamiseks puhastatakse kõigepealt katus lahtistest lehtedest, prahist ning lahtisest samblast. Seejärel kantakse pinnale spetsiaalne samblaniidistikku kuivatav aine, mis jäetakse pinnale mõjuma kuni nädalaks. Enne värvimist pestakse katus survepesuriga üle ning lastakse kuivada. Vältida tuleb liiga suurt survet, et ei kahjustaks aluspinda.

"Tegemist on biolaguneva puhastusvahendiga, mis mõeldud sambla või vetikate eemaldamiseks katusepinnalt. Aine kuivatab ära samblikud kuni juureni," selgitab Jaana Pärn. "Tavalisele murule aine mõju ei avalda, kuid soovitus on kinni katta kõik muud taimed. Aine kasutamisel tuleb kasutada kaitsekindaid ja silmade kaitset. Samuti ei tohi kasutada ainet veekogu lähedal kuna see on veeorganismidele mürgine."

Värvimine täidab pindmised poorid ja katusekivi pind muutub siledaks, tänu millele on samblal keerulisem uuesti katusele kinnituda. Nõuetekohasel värvimisel võib olla kindel, et uus värvikiht hoiab katuseilme värskena vähemalt 10 aastat.

Läikiva värvikilega pinda aitavad vihm ja rahe puhtana hoida, kuna siledal ja ka tihedamal pinnal on elusorganismide ja mustuse nake halvem. Palju määrab orgaanika nakkumisel pinnale katusekalde nurk, samuti hoone asend ilmakaarte suhtes. Lamedale katusele on mikroorganismidel kergem püsida, sest vihmavee vool on aeglasem, järsemal kiirem ja tõhusam. UV-kiirguse intensiivsus aitab samuti hoida orgaanikavabana lõuna- ja läänekaarde jäävaid katusepindasid.


Kas läikiv värv on parem?
 

Üldjuhul on tõsi, et mida läikivam ja siledam on pind, seda vähem saavad sinna kinnituda erinevad mikroorganismid ja mustus. Sileda pinna isepuhastuvus vihmase ja tuulise ilmaga on tõhusam kui karedamal pinnal. Näiteks Monier toodab spetsiaalse läikiva kattega katusekivi Est-Stein Protector, mis tugevama pinnaga ja parema UV-kindlusega.

Kuid kui majaomanikule meeldib matim pind, leidub tänapäeval ka matte katusevärve, millel on väga hea ilmastikukindlus ja puhastatavus. Näiteks kivi- või bituumenkatustele mõeldud värvid on täismatid, plekk-katusele on üldiselt läikivad värvid.

Kui täpselt ei ole teada, millise värviga on eelnevalt värvitud ning kuidas ja kui puhtaks on vaja aluspind saada, on targem nõu pidada spetsiaalselt katusehooldustöödega tegelevate firmadega. Levinumateks vigadeks on see, et ei puhastata aluspinda piisavalt või kasutatakse värvimiseks vale värvitüüpi.

Professionaalid oskavad hinnata näiteks plekk-katuse rooste seisukorda ning ütlevad, kas on mõtet värvida või tuleb roostetavad plekid välja vahetada. Samuti mõõdetakse tsingikihi paksust, mille tulemusel saab öelda, millal on õige aeg katuse värvimiseks. Katusehooldusfirmadel on ka spetsiaalsed, tugevama survega survepesurid.

Professionaalid kasutavad spetsiaalseid tooteid, mille vale kasutamine võib kaasneda värvikihi lahti tulemisega. Samuti annavad firmad tehtud töödele garantii. Oluline on muidugi ka ohutusnõuete järgimine katusel töötades ja vastavate abivahendite olemasolu.



Võimalikult hooldusvaba ja kestev
 

"Korralikult hooldatud katus kestab kaua, sõltumata materjalist, aga kõik katusematerjalid vajavad hooldamist," sõnab Siim Jõgi. "See tähendab katuse üldise seisukorra hindamist: katkiste kivide vahetus, läbiviikude kontroll, vajadusel tihendamine, aluskatte kontroll – just läbiviikude ja korstnate ümbruses – ja katuse lisatarvikute kinnituste kontroll."

Katuse kestus sõltub ka keskkonnast, kus hoone asub. Linnas asuvad hooned, mis on pidevalt soolade, heitgaaside jms ainete lendumise piirkonnas, vajavad hooldust tihedamini kui näiteks maal ning suurematest teedest eemal olevad hooned. Katuse regulaarne puhastamine pikendab kahtlemata katuse eluiga.

Kõige hooldusvabam katusekattematerjal on plekk – kuna see on sile ja libe, on mikroorganismidel raske katuse külge kinnituda. Väga vastupidav on ka katusekivi, pikas perspektiivis parima hinna ja kvaliteedi suhtega valik, kuna see on pikima elueaga katusematerjal – teame ju koguni sajandivanuseid korras kivikatuseid. See kannatab hästi suuri torme ja temperatuurikõikumisi, rääkimata tugevatest vihmadest ja paksust lumekihist.

Lisaks vastupidavusele on katusekivi praktiliselt hooldusvaba materjal, erinevalt plekk-katusest ei pea seda teatud aja järel üle värvima.
Vastupidiselt sagedasele kartusele on katusekivid maksumuselt samas suurusjärgus katusepleki, värvilise eterniitplaadi ja bituumensindlitega. Tänu katusekivi väikesele mõõdule on materjalikaod selle paigaldamisel väiksemad kui mõõtudelt suuremate plekipaanide või eterniitplaatide korral. Katusepleki materjalikadu võib olla katuse pinnast isegi 30% ja enam, kuid katusekivil jääb see maksimaalselt 5% piiridesse.

Artikli märksõnad