"Aastal 2012 küsisin loa ja hakkasin murukamarat eemaldama," meenutab Kress. "Naaber andis ka nõusoleku. Siis panin geotekstiili, et juured läbi ei tuleks, ja kruusa peale, ning seejärel jäi kolmeks aastaks seisma. Kuus fiboplokki panin Tartu teatrimehe Rein Annuki abiga ka nurkadesse paika, ajasime need kahekesi loodi. Terve see ala oli enne suur kolahunnik, nii et see ei tulnud kasutuskõlbliku õuealana üldse arvesse, jutustab mees ja naerab: "Ega see normaalne mõte muidugi ole – teha õue peale teatrimaja. Aga vaevalt et mu aju ka väga normaalse ehitusega on."
Allani mõte teatrikuuri luues oli see, et tema ei hakka mingeid kohustusi endale võtma – kes tahab, tuleb ja teeb teatrit või annab kontserdi. Ise teeb muidugi ka. "Olen teinud mitmeid projektilavastusi ja tegelikult tekitasin selle majakese hoidlavajadusest – lao eesmärgil. Noh, ja kõige õigem tunduski see teha enda koduõue."
Lavamaja kavatseb peremees tarvitada võimalikult mitmekülgselt: "Külmal ajal paarkümmend inimest laudade taha istuma, puhur, hõõgvein, saksofon… Ja miks ei võiks sellest saada jõuluvana maja!" lõpetab elukutseline jõulutaat oma mõtte.
"Kui keegi tahab siin mis iganes sündmust teha – pilet polegi oluline –, andku aga minna, olgu see selline kogukonnakoht. Kaks sündmust on siin õuel juba olnud ja ükski naaber pole häirituse üle kurtnud. Ükskord mängis mul laval flamenkokitarrist, naabrinaine istus oma aia ääres toolil ja vaatas läbi võre – päris lõbus vaatepilt," muigab Allan oma koduõuekontserti olukorra üle.
