Kui palju maksab talveaia ehitus? Ohud, mida võiksid talveaia rajamisel teada

Urve Vilk
Talvel kasutatava ruumi ehitus ja ülalpidamine on kallim, sest see vajab kütet ja ventilatsiooni. | Shutterstock

Talveaed võib olla nii soe kui külm – kui kevade ja sügise pikendamiseks mõeldud ruume enamasti ei köeta, siis aastaringseks kasutatamiseks rajatud talveaiad on varustatud küttesüsteemidega. Mis tähendab, et nende ehitus- ja ülalpidamiskulud on suuremad.

Alumasteri juht Kalle Miina soovitab enne talveaia ehitust esimese asjana läbi mõelda, milleks seda soovitakse ja mida seal teha kavatsetakse. "Kas see on lihtsalt olemise koht, või see on mõeldud ka taimedele. Ning kui soojapidav see peab olema."

Miina hoiatab, et vigu ning valearvestusi on talveaia puhul lihtne teha. "Meil on päris palju kogemusi õnnetute klientidega, kes ütlevad, et parem, kui seda talveaeda poleks üldse ehitatudki," räägib ta. Kuna ka kõige odavama talveaia ehitus pole eriti odav lõbu, tasub hoolikalt kaaluda mida ja kuidas.

Keskmise suurusega talveaia maksumus algab Miina sõnul paarikümnest tuhandest eurost. "Kõige lihtsam on hinda arvutada klaasipinna ruutmeetrite järgi – ühe ruutmeetri hind on 400–600 eurot," märgib ta, "See hind sisaldab ainult klaas-alumiiniumpaketti, pole arvestatud põrandaid ja muid kulusid," täpsustab Kalle Miina.


Soojustamata ruumi saab kütta infrapunakiirguriga
 

A-Profiilis müügiga tegelev Tever Liiv räägib, et talveaed võib olla külm ehk ühekordsest klaasist. See on nii ehituse kui ekspluatatsiooni seisukohast odavam lahendus ja sobib, kui ruumi kasutatakse kevadest sügiseni kohana, kus grillida. Ruumi võib kevadel ja sügisel kütta infrapunakiirguritega.

Talvel kasutatava ruumi ehitus ja ülalpidamine on kallim, sest see vajab kütet ja ventilatsiooni. "Kui eesmärgiks on soojapidavus, kasutatakse kahe- või neljakordset klaaspaketti, mis on kulukas," lausub Liiv. Ta lisab, et kahe-kolmekümne ruutmeetri suuruse talveaia, korraliku neljakordse klaaspaketiga, mis ka toonitud, võib maksta peaaegu poole maja hinnast.

Mida parem klaaspakett valida, seda kallimaks Liivi sõnul ehitus läheb. Samas tähendab suurem investeering hilisemat ruumi odavamat kasutamist tänu väiksematele küttekuludele. Ent suuri väljaminekuid sageli teha ei raatsita. "Kui isegi passiivmaju ehitades ei kasutata neljakordseid pakette, siis ammugi mitte talveaedade puhul."


Taimedel oht suvel ära kõrbeda
 

Kui talveaia näol on tegu ka kasvuhoonega, peab Kalle Miina väitel olema ruumis korralik ventilatsioon. "Kui muidu on võimalus, et ventilatsioonita ruumi suvel palavaga lihtsalt ei lähe, siis taimed 60kraadist temperatuuri kindlasti üle ei ela," hoiatab ta.

Talveaia kütmiseks on erinevaid variante, millest Miina ütlust mööda on efektiivseim põrandaküte – sellega ei lähe klaasid nii kergelt uduseks. Ehkki kõige mugavam on paigaldada elektrikütet, on selle kasutamine kulukas. "Elektriküte tähendab suuri küttearveid," ütleb Miina. "Ükskõik kui head klaaspaketti ka ei kasutataks, pole tänapäeval võimalik saada soojustatud seinaga samaväärset tulemust."

Miina sõnul on Eestis levinuim lahendus ehitada olemasolevad terrassid klaasiga kinni. "On ka neid, kes näevad rohkem vaeva: võtavad terrassilt tavalise katuse maha ja asendavad selle klaasist katusega."


Milliste piirangutega arvestada?
 

Mida suurem on talveaia kubatuur, seda suuremat küttekulu see talvel tähendab. Näiteks Rodoaia valmislahendustes on esiteks nn külm talveaed, mille alumiiniumkonstruktsioon on kaetud ühekordse karastatud klaasiga. See on sobiv lahendus kui ruumi kasutada kevadest sügiseni, väikese lisaküttega saab seal olemist nautida kuni kergete külmadeni.

Mitmekambriliste alumiiniumist profiilidega talveaedade katusele läheb sooja pidav paks polükarbonaat ning seintele soe klaaspakett. Selliselt hoone külge rajatud talveaed on nagu lisatuba, mida ei ole väga kulukas aastaringselt soojana hoida.

Talveaia valimisel tuleb arvestada olemasolevat ruumi ehk seda, kuhu talveaed paigaldatakse. Kui plaan on rajada see maja külge nii, et elutoast saaks otse sisse jalutada, tähendab see tavaliselt mõõtudes piiranguid, mida on vajalik arvesse võtta. Vahel on muidugi tegu ka õnneliku olukorraga, et hoone seinaosa on suur ja avar, mis tähendab, et talveaia mõõtude osas on käed vabamad ja saab fantaasial lennata lasta.

 

Talveaia rajamisel mõtle läbi:

Vajadused. Soe talveaed on mõeldud aastaringseks kasutamiseks. Külma konstruktsiooniga talveaed on pigem kevade ja sügise pikendaja. Sooja talveaia ehitamine ja ülalpidamine on mõnevõrra kulukam.

Ventilatsioon. Halva ventilatsiooniga talveaias valitseb ebameeldiv sisekliima, lisaks võivad tekkida liigse niiskuse tagajärjel kahjustused tervele hoonele, mille küljes talveaed asub.

Küte. Aastaringselt kasutatavate talveaedade kütmisel on levinuim lahendus põrandaküte, kas elektri või veega. Rohkem kevade ja sügise pikendamiseks tehtud talveaiad on üldjuhul ilma küttesüsteemita või kasutatakse elektrilisi soojakiirgureid.

Jahutus. Küttest mitte vähem oluline pole suveperioodil talveaia jahutamine – selleks on võimalik kasutada õhksoojuspumpasid ja/või konditsioneere.

Artikli märksõnad