Mahetoit – müüginipp või parem tervis?
Urve Vilk
See, mis on kellegi jaoks mahe ja miks eelistatakse mahetoitu, on suuresti inimese enda tõekspidamistes kinni. | Shutterstock

Ehkki mahetoidu pooldajad räägivad selle kasulikkusest ja tervislikkusest, tunnistavad perearstid, et uuringute puudumise tõttu ei julge nad mahetoitu soovitada, kuna ei usu, et see tervisele tavatoidust paremini mõjuks.

Mahepõllumajanduse spetsialist ja Eesti maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik kinnitab, et mahetoidu eelistamine – nii selle ostmine kui ka ise kasvatamine – on igal juhul õige tegu. Ehkki taimekaitsevahendite jäägid võivad müüdavas toidukraamis olla eraldi võttes normi piires, pole nende mõju kaugeltki lõpuni uuritud, samuti ei teata nende koosmõju. "Ka väikeste koguste korral võivad organismis toimuda muutused," hoiatab ta. Seda kinnitab ka minevik: on olnud mitmeid vahendeid, mis algul tundunud ohutud, ent mille kahjulik mõju tervisele ja keskkonnale on aja jooksul selgunud, nii et lõpuks on need tulnud tootmisest maha võtta. Tuletagem meelde kasvõi putukatõrjevahendit DDT.
Lisaks on maailmas tehtud uuringud näidanud, et mahetoitu söönud loomade immuunsus on parem, nad on viljakamad ja nende järglaste suremus on väiksem. Ning inimpatsiendid, kes on söönud haiglas mahetoitu, paranevad tavalisest kiiremini.
Laias laastus tegeleb aga meie meditsiin Anne Luige hinnangul ennetamise asemel pigem tagajärgedega, mis selgitab, miks pööratakse veel vähe tähelepanu sellele, milline on toidu mõju meie tervisele ja kas see tuleb õigetest allikatest.

 

Ökoloogilisus on elu sundus, mitte mood
 

Anne Luik ütleb, et ehkki me mõtleme sellistele asjadele vähe, pole ökotoit moeasi ega müüginipp, vaid elu sundus: "Peame toidu tootmises püüdlema enam ökoloogilisuse suunas, sest nii toota, nagu praegu toodetakse, pole jätkusuutlik, kuna muldade viljakus väheneb."

Kuigi mahetoode on esialgu veel kallim, on loota, et mida suuremaks kasvab huvi mahetoodete vastu, seda enam ökoloogiline tootmissüsteem areneb ja tooted muutuvad odavamaks. "Peaksime ise sellistest asjadest rohkem huvituma," ärgitab Anne Luik ökoloogilistest põhimõtetest rohkem rääkima ja nendel teemadel kaasa mõtlema, sest mahetoitu tarbides hoiame tervist lausa kahel moel: "Mahetoidu söömine parandab esiteks otseselt meie füüsilist tervist ja teiseks aitab mahetootmine kaasa puhtamale elukeskkonnale, mis omakorda mõjutab meie tervist positiivselt."
Ka pediaater ja Eesti allergialiidu juhatuse liige Maie Laaniste peab toiduga organismi jõudvaid aineid taimede väetamise ja loomade antibiootikumidega ravimise tõttu tõsiseks probleemiks ja rõhutab, et mahetoit on tervisele kindlasti parem. "Juba meie esivanemaid hoidis füüsiline töö ja puhas toit tervena, kui rasked haigused olid seljatatud," arutleb ta.

 

Kasvata aias ka söödavat kraami
 

Maie Laanistel tuleb tunnistada, et allergiaga hädas olijate hulk paraku pigem suureneb, mitte ei näita taandumise märke. "Selle põhjuseks on meie üsna saastatud ümbrus ja toit," nendib allergoloog. Puhas toit on tema sõnul tähtis muidugi igas eas, ent eriti suurt rolli mängib see ajal, mil väikelapse organism alles kujuneb – et areng saaks toimuda vajalikul moel.

Samas möönab Maie Laaniste, et mahetoitu ostes jääb alati küsimus, kas see on päris puhas. "Kuigi on olemas normid ja eeskirjad, siis kas ikka saab alati sada protsenti kindel olla, et see on mahe, mida mahedana reklaamitakse?" küsib ta.

Seetõttu soovitab ta elavdada oma toidulauda omakasvatatud saadustega ning rajada peale iluaia ka tarbeaedu. Küllaltki palju seda juba ka tehakse. "Lilled on ilusad küll, aga isegi putukate seisukohast on mitmekesine kooslus kõige parem," räägib ta. "Miks mitte kasvatada endale natukene kartulit, sibulat ja tilli, mida saab värskelt tarbida," sõnab Maie Laaniste, soovitades mõelda sellele, et mida vähem on toidus saasteaineid, seda parem. Ja vaid siis, kui aedvilju ja maitsetaimi ise kasvatada, saab olla päris kindel, et nende kasvamisel on piirdutud looduslike väetiste ning tõrjevahenditega.

 

Koduaias on pinnas siiski puhtam
 

Aga mida öelda neile, kes on aiasaaduste ise kasvatamise suhtes skeptilised, leides, et meie ümbruskond on niikuinii saastunud, mis tähendab, et väike peenramaa ja sellel kasvatatav toit ei suuda kahjuga võidelda?
"Kui elada otse elektrijaama korstna all ja süüa siis seal ise mahedalt kasvatatud saadusi, ei pruugi positiivset efekti olla. Aga enamasti pole ju elukeskkond sugugi nii keeruline," vastab Maie Laaniste.

Anne Luik nendib, et neil, kes elavad intensiivpõllumajandusmaastikul, võib maapind olla tõesti sedavõrd reostunud, et seal midagi kasvatada ei tasu, ent sel juhul tasuks kaaluda mujale kolimist. "Aeg-ajalt kuuleme ju uudistest, et on piirkondi, kus mõne kodu kaevus on vees pestitsiidijääke," toob ta näiteid sellistest olukordadest. Ent enamik Eestist pole sugugi nii saastunud. "Kui oma aias pole taimekaitsevahendeid kasutatud, on pinnas puhas," kinnitab ta. Lisaks on paljudel maakodud, mis asuvad puhta looduse keskel, seega saab seal väga edukalt kõike vajalikku kasvatada. "Kui saad võtta taimi otse peenralt või süüa kodukana mune, tead täpselt, mismoodi toit on lauale jõudnud," kiidab mahepõllumajanduse spetsialist. "See tasub end kindlasti ära, isegi kui piirduda maitserohelise kasvatamisega rõdul."

Lisaks aitab aiapidamine lahendada kodus tekkivate biojäätmete probleemi. "Kõik orgaanilised jäätmed tuleks kompostida," rõhutab Anne Luik ja lisab, et kompost on ökoloogilise põllumajanduse nurgakivi. Iga majapidamise puhul peaks saama rääkida suletud ringist. "Kui teha biojäätmetest, lehtedest ja murust komposti, pole vaja aiapidamiseks juurde osta kompostisegusid ega mulda. Ja kui võtta veel kanad ka, saab lisaks väetisena kanasõnnikut," leiab professor. Peale selle aitab aias toimetamine toota õnnehormoone.

 

Tervist parandab usk mahetoidu mõjusse
 

Rääkides perearstidega, selgub aga, et nemad mahetoidu tervistavasse mõjusse ei usu. Eesti ja Tallinna perearstide seltsi ning Eesti arstide liidu liige dr Marko Ölluk tunnistab, et ta pole ise eriline mahetoidu sööja ega võta seetõttu sõna ka selle toetuseks, kuna ei näe endal õigust epistlit lugeda. Dr Ölluk ütleb, et pole näinud ühtegi uuringut, mis tõestaks, et mahetoit on tavatoidust parem. Ning kui rääkida toiduainetest, mis saadaval kaubandusvõrgus, on need kõik ohutud. "Kõik müüdavad toidukaubad on kontrollitud ja ei tohiks meie tervisele kahjulikud olla," kinnitab perearst.

"See, mis on kellegi jaoks mahe ja miks eelistatakse mahetoitu, on suuresti inimese enda tõekspidamistes kinni," usub perearst, kelle hinnangul tahaks ta enne soovituste andmist olla kindel, et on kokku lepitud, mis täpsemalt mahetoit on ja mis seda pole.

Neil, kes soovivad tervislikumalt toituda, soovitab ta süüa tasakaalustatult, et saaks söögist kätte kõik eluks vajaliku. "Kasvõi ise süüa teha, et olla kindel toidu koostises," soovitab dr Ölluk.

Ka Ülikooli perearstikeskuse perearsti Anneli Rätsepa sõnul ei saa uuringutele põhinedes väita, et mahetoidu mõju on ise kasvatatuna või mahekaubana ostetuna tõendatult tervisele parem kui ülejäänud toiduainetel. "Patsiendile ei julge ma seega mahetoidu eelistamist soovitada," tunnistab ta, leides, et kui keegi on näinud ainult mahetoitu süües oma tervise paranemist, võib pigem peituda vastus usus, et mahetoit mõjub tervendavalt.

"Lisage igale toidukorrale köögivilju, sööge vähem liha, suhkrut ja rafineeritud toitu ning transrasvu, sellest on kindlasti kasu," soovitab Anneli Rätsep üle vaadata üldised toitumispõhimõtted. Pooltoodete ja valmistoidu ostmise asemel tasub ise kodus süüa teha, sest nii on teada, millest toit koosneb, ning saab vältida ka liigset suhkru- ja soolasisaldust.

 

Mahetoit Eestis ja mujal

Rõuge kool pakub alates eelmise aasta detsembrist osaliselt mahedast toorainest valmistatud koolitoitu. Tegu on katseprojektiga, mis püüab välja selgitada mahetoidule üleminekuga kaasnevad kitsaskohad. Projekti õnnestumisel minnakse alates 2020. aastast mahetoidule püsivalt üle. Esialgu katsetab kool mahedate kartulite, munade ja kuivainetega.

89 protsenti Kopenhaageni linna hallatavatest sööklatest pakub mahetoitu. Sellise muljet avaldava saavutuseni on jõutud mahetoidu tarneahela arengu toetamisega. Kopenhaagen on tuntud linnana, kus jätkusuutlikud lahendused on ühendatud majanduskasvu ja kõrge elukvaliteediga. Linna eesmärk on saada aastaks 2025 maailma esimeseks CO2-neutraalseks pealinnaks.

Kõige usinamad mahetoidu tarbijad elasid 2016. aasta andmetel Šveitsis, kus sellele kulutati 274 eurot aastas. Sellele järgnesid Taani 227 euro ja Rootsi 197 euroga.

lEuroopas tegutseb üle 370 000 mahetootja, kusjuures kõige enam on neid Itaalias (üle 64 000).

Allikas: Maheklubi

 

Miks eelistada mahetoitu?

Mahetaimekasvatus on looduslikul lähenemisel põhinev tootmisviis, milles ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega taimekaitsevahendeid. Selle asemel säilitatakse ja parandatakse mullaviljakust orgaaniliste väetistega nagu sõnnik, kompost ja haljasväetised. Taimekahjureid aitavad kontrolli all hoida sobiv külvikord, lubatud looduslikud taimekaitsevahendid, kahjustuskindlamad sordid, kahjurite looduslike vaenlaste soodustamine ja mehaanilised tõrjevõtted. Tänu sellele ei jää taimedesse ka taimekaitsevahendite jääke.

Mahedad taimsed produktid on:

vabad pestitsiidide jääkidest;

ilma kunstlike värv- ja lõhnaaineteta ja neis pole kauaaegset säilimist soodustavaid aineid;

tavatoodetest kiudainerikkamad.

 

Loomsed ökoproduktid

Mahepiim sisaldab rohkem antioksüdante: poole enam E-vitamiini, beetakaroteeni, konjugeeritud linoleenhapet, mis on tähtis südametegevuse korrashoiuks.

Tooteis pole hormoonide ega antibiootikumide jääke.

Allikas: Eesti maaülikool, Maheklubi

Sarnased artiklid