Põrandaliistud panevad proovile paigaldaja käteosavuse

Signe Kalberg
Värvituna on eriti sobiv liistumaterjal MDF. | Shutterstock

Liistude ülesanne on varjata ja kaitsta või, vastupidi, rõhutada erinevate materjalide ja pindade üleminekuid. Ehitusmaterjalide kauplustes olev liistuvalik võtab silme eest kirjuks ning sunnib ostjalt küsima, millist liistu tuleks tuppa ikkagi valida.

Kohe tekib ka teine küsimus: kui lihtne on neid liistusid paigaldada ja kas selle tööga võiks hakkama saada ka naisterahvas, kes oskab käsitseda akutrelli, kruvikeerajat ja on valmis end proovile panema.

"Küsimus pole selles, milline liist võiks korteri põranda jaoks sobida värvilt või materjalilt, vaid kas vaja on liistu kuiva või niiske ruumi jaoks," ütleb Espak Paide OÜ konsultant Heiki Tahur vastuseks küsimusele, millist liistu ikkagi valida.

"Kuiva ruumi jaoks kasutatakse puidust või siis MD-liistu, mis on spoonitud ja lamineeritud puitkiudtoode. Välimus ei ole sellisel halvem, kui on looduslikul põrandaliistul, kuid hind on palju taskukohasem," märgib ta.

Niiskesse ruumi soovitab Tahur kasutada plastist põrandaliiste, mida on erineva paksusega ja värvitoonis. Kuna sellised liistud on valmistatud sünteetilisest PVCst ja nende kestvus ulatub saja aastani ning sobivad nad igasse ruumi, olgu tegu kas kuivaga, niiske või märja ruumiga, on plastliistud ostjate seas enim eelistatud. PVC-kate võib imiteerida mistahes materjali, nii et selliseid liiste saab kombineerida mis tahes põrandakattega. Samuti on plastliistud vastupidavad niiskusele, päikesele, temperatuurile.

Kuiva ruumi nõuab aga puitliist. Liistude materjalina on levinuim oksavaba mänd, kuid ka tamm, haab, saar ja pöök. "Niiskesse ruumi (mitte märga) võib panna ka tammepuust liistu, kuna tegu on tugeva puiduga, mis ei ima kergelt endasse niiskust," selgitab konsultant.

Puidust liistud on viimistlemata ehk neid saab ise vastavasse tooni värvida.  Kauni tekstuuri tõttu on puitliistud kõige ilusamad lakituna või mõne muu läbipaistva viimistlusega – kui selline variant ruumi värvilahendusega sobib. Kes eelistab juba valgeks värvitud puitliistu, siis valikus on ka neid olemas.
Värvituna on eriti sobiv liistumaterjal MDF (keskmise tihedusega puitkiudplaat), seda kasutatakse ka väärispuuspooniga pealistatuna. Spoonliistud on tehases juba eelnevalt õlitatud või lakitud.

 

Klambrid, liim või kruvid, vahel naelad ka
 

Igaüks saab põrandaliistu paigaldamisega hakkama ning midagi keerulist seal ei ole, kinnitab Tahur. Paigaldamine on tehtud võimalikult lihtsaks ja on jõukohane ka liistupaigalduse kogemusteta töötegijale.

"Kõiki liistusid saab paigaldada kas kruvi, liimi või klambritega," ütleb Tahur. Välisnurgale liistu paigaldamine võiks toimuda ikkagi liimiga, kui tegu on näiteks betoonist või kivist aluspinnaga. Kipsplaadi puhul võib välisnurga liistu puhul kasutada ka peitpeaga naelu.

Liimimiseks kasutatakse spetsiaalset montaažiliimi, mis ei deformeeru, täidab hästi ja on väga vastupidav. Samuti suudab see hästi jaotada survet ja peab vastu ka suurtele raskustele. Kinnitades liistu liimiga, jääb selle pind rikkumata ja on silmale ilus. Sedagi pole vaja määrida pintsliga, tuleb vaid lasta ribake liimi silikoontuubist liistu taha ja sõltuvalt seina kõverusest või sirgusest liistu surve all hoida. Sellise paigaldusviisi miinus on mõistagi pärast liistu eemaldamist töötlemist vajav sein. Kes aga seda tööd ei pelga, võib julgelt langetada valiku sileda tagapinnaga liimitava liistu kasuks.

Liimikinnitus ei sobi kõigile tubadele. Kui seinad ja nurgad on ebaühtlased, siis on väga tõenäoline, et põrandaliist kukub seinalt maha. Kui seinad on ühtlased ja kõik nurgad, olgu tegu sise- või välisnurgaga, on 90 kraadi, siis on see parim valik.

Veidi rohkem tööd on kruvidega ja klambritega kinnitatavate liistudega. Kruvikinnituse puhul on vaja teada, millest sein on valmistatud ja vastavalt sellele osta liistu jaoks sobivad kruvid. Nõu tasub selleks siiski küsida kaupluse müüjalt, et mitte tööd alustades uut poeskäiku ette võtta.
Kui tulevikus on aga soov liistu remondi ajaks eemaldada, tasub mõelda kinnitusviisi valikul klambrite peale.

"Kui ostja teeb valiku plastist põrandaliistude kasuks, saab ta kaasa ka paigalduseks vajalikud klambrid, liistude jätkud ja nurgad," märgib Tahur. Selline paigaldamine nõuab küll veidi rohkem aega, kuid pakendil olev juhend annab näpunäiteid selle tegemiseks. Klambritega paigaldatava liistu eelis on võimalus peita selle taha juhtmeid, mis pole võimalik liimitava või kruviga paigaldatava liistu puhul.

Kõik olemasolevad põrandaliistude tüübid paigaldatakse klambritele, samas kui seinte tasasusele ei seata kõrgeid nõudeid. Lihtsalt ebaühtlasemate seintega peate klambrid kinnitama väiksema sammuga üksteisest.

Puidust liistude kinnitamiseks kasutatakse lisaks kruvidele ka peitpeaga naelu, mis jäävad suhteliselt märkamatuks. Kuna need on peenikesed, on puitliistu eemaldamisel üsna väike võimalus, et liist saab viga.
Spoonitud põrandaliistud paigaldatakse klambritega, kruvidega või peitenaela ja -liimiga seina külge fikseerides. Soovitav vahemaa kahe klambri vahel 25–50 cm.

 

Need tüütud nurgad

 

Kõige raskem osa puitliistu paigalduse juures on õige nurga väljasaagimine. Professionaalsetel liistupaigaldajatel on tööriistade hulgas kindlasti olemas nurgasaag, mida saab seadistada igaks nurgakraadiks. Aga kui käsil on vaid üks tuba või korter?

"Tööriistadest oleks vaja pliiatsit, millega seintele klambrite asukoht märkida, akutrell tüübliaukude puurimiseks ja hiljem kruvide sissekeeramiseks, haamer ning kalli nurgasae asemel võiks kasutada eeringukasti. Samuti on liistude saagimiseks hea kasutada rauasaagi, mille väikesed hambad ei kisu liistudest kilde välja," soovitab Tahur.
Plastliistu puhul on nii sise- kui ka välisnurgad ja jätkud olemas, saega pole siin enam midagi teha, küll aga on puitliistu paigaldusel kvaliteetse töö nimel vaja saada klappima õige nurk. Ja oh häda, kui nurk pole õige nurga all. Siis tuleb varuda vaid kannatust ja aega.

 

Liistu paigaldamine klambrite abil
 

-Esiteks märgitakse seinale kinnitusdetailide asukoha ligikaudne kaugus. Selleks kinnitatakse tulevikus kinnitusdetailide kinnitamise asemel üks “klambritest” kindlalt seina ja põranda külge ning pliiatsiga tehakse märk.

-Seejärel puuritakse seina sisse auk, mille sügavus on 0,5–1 cm (kuid rohkem kui tüübi pikkus).

-Tüübel lüüakse haamriga seina sisse ja saadud auku kinnitatakse klamber ning kinnitatakse kruviga. Meetod sobib klambrite kinnitamiseks betoonist ja tellistest seintesse.

-Kui ruumis on ühtlased seinad, tuleks järgmised klambrid kinnitada iga 0,5 m tagant, kuid ebatasasel pinnal peaksid need asuma 0,2–0,4 m järel, sõltuvalt seinte kumerusest.

-Pärast seda võib jätkata järgmise kinnitusklambriga. Puidust seintel kinnitatakse klambrid isekeermestavate kruvide külge.

Allikas: Puumarket

Sarnased artiklid