Saja-aastase maja saab energiatõhusaks küll

Hannu Kaskinen
Vana maja on võimalik ilusti korda saada, aga kõik see nõuab ka aega, vaeva ja raha. | Jyrkki Luukkonen

Energiatõhususe nõustajad tutvusid saja aasta vanuse väikeelamuga. Maja uus omanik sai paar tundi kestva maja ülevaatuse tulemusena asjatundjatelt tuumaka nimekirja remonditööde kohta ning nõuanded, millises järjekorras remonditöid teha; ja nõustamise hind on soodne.

Kohale tellitud energianõustajad saabuvad maja juurde, kus aastaringselt on viimati elatud 20 aastat tagasi. Majaomanik loodab, et nõustajad oma röntgenpilguga saavad selgeks maja olukorra ja et saab teada, kuidas maja paremaks kohendada ning muuta see energiasäästlikuks. Omaniku soov on, et maja oleks vabaajakohana kasutatav ja modernset eramut ta sellest teha ei taha.
Remonditööde vajaduse ulatuslikkus näitab ära, mitu aastat maja remontimisele võib kuluda ja palju selle peale raha kulub. Nõustajate sõnul on talv sobilik aastaaeg, et hoone seisukorra ülevaatust teha, sest külmaga on loomulikku õhuniiskust vähem ja seetõttu on ka niiskusmõõtmise vea võimalikkus väiksem.


Vaatluse all tuli ja vesi
 

Majas on esikud, köök, magamistuba ja pööning. Krundil on lisaks veel ka maakelder ja lagunenud kõrvalhoone, kus on saun ja puukuur.
Köögi tulemüüris märgatakse pragu, aga see on vaid lahtikuivanud krohv. Leivaahju tellised on terved ja omal kohal. Maja endiste omanike sõnul on korstnapühkija käinud korrapäraselt. Köögi seinal on kraanikauss, mille alt raudtoru läbi seina välja läheb. Veevärki majas ei ole. Majaomanik arvab, et esimene remonditöö oleks õuekaev korda teha.
Nõustajad soovitavad majaomanikul kaevu puhastamiseks palgata professionaalsed asjatundjad, sest kuna kaevudes ja sügaval šahtides ei ole piisavalt hapnikku, peab teadma, kuidas sellistes kohtades käituda, ja kasutama asjakohast turvavarustust.

Maja teises toas on nii ööbitud kui ka vett soojendatud. Energianõustaja märkab, et puuküttega metallahju liitekohad lekivad. Veeaur on mõjunud laelaudadele. Metallahju alus on osaliselt valatud, aga osaliselt on ahi laudpõrandal, mis piirab ahju kasutamist; turvalisust silmas pidades mahub betoonalusele vaid üks väike kamin. Tulemüüri ümber peaks olema mineraalvilla või siis vanaaja kombel kruusa.


Esmalt maja õhutihedaks
 

Vanas majas on temperatuuritaset hoitud elektriradiaatori abil. Kraadiklaas näitab ülevaatuse ajal sooja kümme kraadi. Sammudega mõõdetult on maja kahe põhiruumi pindala umbes 50 ruutmeetrit.
Nõustaja mõõdab soojuslekkeid tippklassi, umbes 6000 eurot maksva soojuskaameraga, mis näitab ära soojalekke iga naelagi kohal.

Maja energiasäästlikkus paraneks tunduvalt juba pelga pinnauuendamisega ehk kasvõi Halltexi plaatidega, mis on üksiti ka isolatsioonimaterjaliks. Kui omanik oleks valmis, et ruumid veidi väiksemaks jääksid, soovitaks nõustaja vuugiülekattega kaht plaadikihti, mis oleks juba soojapidav. Puitkiust Halltexi plaat ja palk on põhimõtteliselt sama puitmaterjal ja need täiendavad teineteist.
Aknaraamid on veidi logisevad, kuna vana puumaja on väändunud. Raamid on siiski terved. Nõustaja soovitab sisepoolele lisada ühe freoonklaasi ehk siis teha aknad kolmekihiliste klaasidega.

Niiskusmõõturi näit on alla 500 ppm. Õhukvaliteet on hea, kuna hingavas hoones ei ole aastaid elatud. Omaniku küsimusele, kas tasub hästi hingava vana maja loomulikku ventilatsiooni parandama hakata, vastab ehitusnõustaja, et loomulikust ventilatsioonist muidugi piisab. Seina peaks puurima 80–100 mm läbimõõduga augu, millele tuleks paigaldada õhustusventiil. Sama ventilatsiooniauku saaks ära kasutada ka selleks, et teada saada, milline on seina ristlõige ja millise konstruktsiooniga.


Maja lekkekohad korda!
 

Enne muid remonditöid tuleb majas tihendada aknad ning siseseinte ja laealused õhulekkekohad. Remonditööde ajakava paneb paika muidugi majaomanik ise.
Ehitusnõustaja sõnul ei tohi nähtaval olevaid palkseina sirulatte ära kõrvaldada, sest need on konstruktsioonielemendid, mis palkseina püsti hoiavad. Sirulatid saab ära varjata, kui nende vahele seinte sisepindadele paigaldada 10 cm paksune soojustus ja siis seinte sisepind siledaks teha ehitusplaatidega.
Nõustaja soovitab majaomanikul kas kaks põhiruumi muuta kööktoaks või siis jätta vaheukse siiski omale kohale.
Põrand on tugev, mille nõustaja kataks plaatidega, aga majaomanik tahab säilitada vana laudpõranda.
Ehitusnõustaja soovitab kiiremas korras ära teha elektritööd ja vanad pliijuhtmed välja vahetada plastkattega MMJ-kaablite vastu. Samuti tasub ära otsustada, kas uuendada ka lagi või jätta mõned vanad laelauad allakaardunuks.

Küla elektrikaablid paigaldatakse pinnasesse ja vald korraldab välised elektritööd. Elektriliides viiakse iga maja elektrikilpi kuni voolumõõtjani. Ehitusnõustaja soovitab hankida automaatpuldi ja sellega seoses saaks elektrik teha siseruumides kõik elektritööd.
Elektrijuhtmed võib paigaldada varjatult vahelae sisse ja vastavates kohtades tuua läbi laelaudade alla ruumi. Omanik peab näitama ära vaid vastavad kohad ja töö eest maksma.
Kõnealuse maja jooniseid ei ole vist isegi vallavalitsuses. Ehitusnõustaja soovitab lasta teha uued joonised – põhiplaanid ja mõõdud sentimeetrites; seejärel asjatundja mõõdab seinte soojusjuhtivuse U-arvu ning sisestab tulemused arvuti CAD-programmi, mille abil on remondikavad kergesti modelleeritavad.


Pööning suvekülalistele
 

Pööningule saab laiade astmetega treppi mööda. Ehitusnõustaja soovitab trepi turvalisemaks ja ruumi kokkuhoidvamaks teha. Tulemüüri ääres oleva kruusa võib pööningul küll omale kohale jätta, aga peab hästi läbi mõtlema, kuidas pööningupõranda rihti saada. Põrandalaudade all on puru ja võibolla ka paberit. Külma pööningut ei ole kerge elamiskõlbulikuks muuta, kui 160 sentimeetrist kõrgemat ruumiosa on vaid mõne meetri laiuselt. Majaomaniku arvates sobib pööning hästi suvekülaliste majutamiseks.

Katuseremont on tehtud 2015. aastal, kui laastukatus kaeti katuseplekiga. Mõningad katuselaastud on niiskust saanud. Ehitusnõustaja sai endistelt omanikelt teada, et katus on korralikult remonditud ja et katuselaastude ja uue katusepleki vahele jäeti piisav õhuvahe. Katuselauad paistavad olema algupärased ja tubli sada aastat vanad ning mitmed on peaaegu täielikult kuivad. Ehitusnõunik on hämmastunud, et katuseremonti tehes ei muudetud sarikate sammu kitsamaks, 90 sentimeetrist 60sentimeetriseks.

Kui pööningust tehtaks soe ruum, ootaks ees taas katuseremont, sest soojaga võivad niiskunud katuselaastud hallitama minna. Kui aga pööningut kasutatakse vaid nn suveruumina, siis seal palju midagi remontida ei olegi. Pööningule võib paigutada riideid talveks ja et pööningu otsaaknad lasevad õhku hästi läbi, siis ka tuulduvad riided pööningul ilusti, aga muidu võiks pööningu lihtsalt tühjana hoida.

Lauahunnikud ja seinte ääres olevad ajalehtede-ajakirjade pakid tuleks ehitusnõuniku arvates minema viia.

Suvesoojuse ja tuulega võib laastukatus ka ära kuivada. Ehitusnõunik ütleb, et hiljem võib katusele panna kasvõi päikesekollektorid ja nende jaoks on hea paigaldada pööningul jaotustorustikku, kui pööning on tühi.
Ka kukeharja-mätaskatus oleks ökoloogiline uue katuse variant, aga selleks on vaja katust kõvasti tugevdada, ja kui katust peab ka veel tõstma, siis teeb see remondi liigselt kalliks.


Seinatuulutus siiski kõige enne
 

Maja välisvooder teeb ehitusnõuniku murelikuks, kuna selgub, et välisvoodri ja palkseina vahel on vaid ehituspapp; kui tuulutusvahet välisvoodri all ei ole, saab külm otse seina sisse ja sealt kiirgub ruumidesse. Ja siseõhk pürgib läbi seina alati ruumist välja; kui seest tulnud soe õhk ja väline külm õhk palgi välispinnal kohtuvad, siis palgipinnal olev papp niiskub – maja kastepunkt tekib laudvoodri välispinnale, mistõttu lauad võivad hakata pehkima.
Ehitusnõunik soovitab järele kontrollida, kas seinapalgid on pehkinud; asi sellisena veel ei paista, aga selgust tuleb saada. Ehitusnõunik märkab, et välissein ulatub siseruumis põranda peale ja ta peab taganema oma arvamusest, et põrandate uuendamine oleks lihtne töö.

Kui seinad seestpoolt ehitusplaatidega katta, võib tekkida probleem niiskusega, sest seina kastepunkt siirdub seina sisepoolele. Enne siseremonti tuleb välissein korda teha, et kastepunkt valesse seinaossa ei tekiks.
Teine murekoht ehitusnõuniku jaoks tekib siis, kui õues on näha, et maja otsmine põrandatala on märg. Õnneks pääseb maja põrandat altpoolt kontrollima ja sedasi on võimalik altpoolt ka põrandat parandada. Põrandatalad on siiski kõik omal kohal ega nõtku.

Maja ja soesein on ehitatud maakividele, aga maakivivundamendi kividest osa on nihkunud nii vundamendi sisse- kui ka väljapoole. Omanik on arvanud, et need nihkunud kivid on dekoratiivkivid. Ehitusnõunik soovitab sissepoole vajunud vundamendikivid taas tagasi vundamendisse paigaldada. See peaks koormarihmade abil ettevaatlikult tõmmates õnnestuma, kui need tugeva õuemänni külge kinnitada.
Lisaks soovitab ehitusnõunik sadeveed majast kaugemale juhtida. Vihmaveetorust võib vee juhtida kasvõi maasse kaevatud auku.
Maakivivundamentide puhul on variandiks, et säilitada alt tuulutatav põrand, vahetades maakivid ehitusplokkide vastu välja. Alguses tehakse uueks pikemad küljed ja viimases järjekorras maja nurgad.
Majaomanikule alt tuulduv põrand meeldib, aga ehitusnõunik mainib, et kui külma põrandaga lepitakse, siis toas olles kuluvad villased sokid jalas marjaks ära.
Majaomanik soovib kontrollkäigu kohta raportit ja ehitusnõunik lubab selle paari-kolme nädalaga valmis saada.