Saja-aastase maja saab energiatõhusaks küll
Hannu Kaskinen
Vana maja on võimalik ilusti korda saada, aga kõik see nõuab ka aega, vaeva ja raha. | Jyrkki Luukkonen

Energiatõhususe nõustajad tutvusid saja aasta vanuse väikeelamuga. Maja uus omanik sai paar tundi kestva maja ülevaatuse tulemusena asjatundjatelt tuumaka nimekirja remonditööde kohta ning nõuanded, millises järjekorras remonditöid teha; ja nõustamise hind on soodne.

Kohale tellitud energianõustajad saabuvad maja juurde, kus aastaringselt on viimati elatud 20 aastat tagasi. Majaomanik loodab, et nõustajad oma röntgenpilguga saavad selgeks maja olukorra ja et saab teada, kuidas maja paremaks kohendada ning muuta see energiasäästlikuks. Omaniku soov on, et maja oleks vabaajakohana kasutatav ja modernset eramut ta sellest teha ei taha.
Remonditööde vajaduse ulatuslikkus näitab ära, mitu aastat maja remontimisele võib kuluda ja palju selle peale raha kulub. Nõustajate sõnul on talv sobilik aastaaeg, et hoone seisukorra ülevaatust teha, sest külmaga on loomulikku õhuniiskust vähem ja seetõttu on ka niiskusmõõtmise vea võimalikkus väiksem.


Vaatluse all tuli ja vesi
 

Majas on esikud, köök, magamistuba ja pööning. Krundil on lisaks veel ka maakelder ja lagunenud kõrvalhoone, kus on saun ja puukuur.
Köögi tulemüüris märgatakse pragu, aga see on vaid lahtikuivanud krohv. Leivaahju tellised on terved ja omal kohal. Maja endiste omanike sõnul on korstnapühkija käinud korrapäraselt. Köögi seinal on kraanikauss, mille alt raudtoru läbi seina välja läheb. Veevärki majas ei ole. Majaomanik arvab, et esimene remonditöö oleks õuekaev korda teha.
Nõustajad soovitavad majaomanikul kaevu puhastamiseks palgata professionaalsed asjatundjad, sest kuna kaevudes ja sügaval šahtides ei ole piisavalt hapnikku, peab teadma, kuidas sellistes kohtades käituda, ja kasutama asjakohast turvavarustust.

Maja teises toas on nii ööbitud kui ka vett soojendatud. Energianõustaja märkab, et puuküttega metallahju liitekohad lekivad. Veeaur on mõjunud laelaudadele. Metallahju alus on osaliselt valatud, aga osaliselt on ahi laudpõrandal, mis piirab ahju kasutamist; turvalisust silmas pidades mahub betoonalusele vaid üks väike kamin. Tulemüüri ümber peaks olema mineraalvilla või siis vanaaja kombel kruusa.


Esmalt maja õhutihedaks
 

Vanas majas on temperatuuritaset hoitud elektriradiaatori abil. Kraadiklaas näitab ülevaatuse ajal sooja kümme kraadi. Sammudega mõõdetult on maja kahe põhiruumi pindala umbes 50 ruutmeetrit.
Nõustaja mõõdab soojuslekkeid tippklassi, umbes 6000 eurot maksva soojuskaameraga, mis näitab ära soojalekke iga naelagi kohal.

Maja energiasäästlikkus paraneks tunduvalt juba pelga pinnauuendamisega ehk kasvõi Halltexi plaatidega, mis on üksiti ka isolatsioonimaterjaliks. Kui omanik oleks valmis, et ruumid veidi väiksemaks jääksid, soovitaks nõustaja vuugiülekattega kaht plaadikihti, mis oleks juba soojapidav. Puitkiust Halltexi plaat ja palk on põhimõtteliselt sama puitmaterjal ja need täiendavad teineteist.
Aknaraamid on veidi logisevad, kuna vana puumaja on väändunud. Raamid on siiski terved. Nõustaja soovitab sisepoolele lisada ühe freoonklaasi ehk siis teha aknad kolmekihiliste klaasidega.

Niiskusmõõturi näit on alla 500 ppm. Õhukvaliteet on hea, kuna hingavas hoones ei ole aastaid elatud. Omaniku küsimusele, kas tasub hästi hingava vana maja loomulikku ventilatsiooni parandama hakata, vastab ehitusnõustaja, et loomulikust ventilatsioonist muidugi piisab.

Artikli täismahus lugemiseks osta värske ajakiri poest või telli ajakiri TM Energia.